Uus lemmiktegevus: kiikumine

Kuna ilmad on viimasel nädalal päris ilusad olnud, oleme võimalikult palju väljas olnud. Hannaloore on alati nii õnnelik, kui ta saab ISE õues ringi tatsata ning ta läheks ma-ei-tea-kuhu, kui vaid saaks ja jaksaks. :-)

Eriti meeldib talle aga kiikuda. Kohe kisub nägu naerule ning kilked hakkavad lausa iseenesest kõlama. Tore on vaadata, kui laps on rõõmus! Seda enam, et tegelikult on Hannalooret täpselt sama kaua, kui on ilusamad ilmad olnud, kimbutanud meeletu köhapoiss. Päeval ei ole väga hullu, aga nii, kui ööune aeg on käes, siis see köha lihtsalt ei lase tal magada. Ma arvan, et kuskil 2 tundi oleme öösel lihtsalt une pärast "üleval" (HL-l on siiski silmad kinni, aga ta ilmselgelt ei maga, vaid nutab läbi une ja lihtsalt köhib-köhib-köhib). Köhasiirup pole siiamaani leevendust toonud, kuid ma ei anna alla. Inhalaatorit kardab Hannaloore nagu tuld. Nii kui näeb, et ma maski välja võtan ja inhalaatori nupust sisse lülitan, läheb üks SUUR nutt lahti. Ma aga ei ole selline ema, kes teda väevõimuga kinni hoiaks ja tal röökida laseks, et ta vaid natuke auru saaks. Pärast on täielik blokk tal selle inhalaatori suhtes peal. Praegu loodan, et suuremaks saades kaob tal selle suhtes ka hirm.
Õnneks palavikku hetkel pole olnud. Vahel harva natuke küll nina tilgub, aga seegi pole väga hulluks läinud (ptüi-ptüi-ptüi).

Kuidas see haiguse eemale peletamise salmike oligi? :-)

Varesele valu, harakale haigus,
meie laps saab jälle terveks!?!

Lisan mõned pildid ka, et liiga "haigelt" postitus ei lõppeks:

Emme tegi õhupallidega "elektrijuukseid". :-D

Niimoodi lebos vaatab multikaid.

Mänguväljakul

Ujee! Kiii-iiiikumine!

Tähelepanu palun pöörata kärus istuvale Mummile - Hannaloore uuele mänguasjale, mis on 100% taaskasutatud materjalidest (mööbliriide ülejääkidest) ning preilist hetkel peajagu pikem.

Üllatus... ahjust!

Otsustasin ahjukana teha. Võtsin oma armsaks saanud ahjuvormi välja, kana sisse ja ahju. Kuna selle küpsemisega läheb omajagu aega, läksin teisi toimetusi tegema. Mingi aeg kuulsin kolksu või krõpsu. Kuna aeg-ajalt kukub meil vannitoas üks vannipeatugi kolksuga alla, siis arvasingi, et jälle see teeb trikke ning ei pööranud asjale rohkem tähelepanu - küll hiljem, kui vannituppa asja, selle toe jälle tagasi panen.

Läks siis omajagu aega mööda, kui otsustasin kana vaatama minna. Ja mida ma nägin?!?

 

Ahjuvorm oli krõps katki läinud! Nagu mis mõttes? Olen seda vormi umbes aasta aega kasutanud ning kuumust on ta varem küll kannatanud. Et eluaeg sai otsa? Väga kummaline igatahes. Ühesõnaga - pole sellist asja varem näinud.

Pildil näeb see vorm tõesti rääbakas ja määrdunud välja, eks siis oligi aeg minna. :D

 

Mis ma siis kogu sellest asjast õppisin? Et igaks juhuks tasuks kolksu põhjustaja üles otsida, et võimalikult kiiresti sellistele üllatustele jälile jõuda.

Mõned klõpsud

Kuna issi pilk on telekale naelutatud (Vormel-1), siis on emmel aega paar pilti Hannaloorest üles laadida. Selline mürgeldis ta meil siis on. :-)



Esimest korda peaaegu-kevadel mänguplatsil.
 

Kõigepealt mõmisen endale unelaulu ja siis sätin end mugavalt magama.

Nii palju rõõmu!

 

Vahel meeldib mulle kastis istuda.

 

Meie nunnu jänku!

 

Vasakul: Kui on vaja rahus nr 2 häda teha, siis läheb HL nt riiulisse istuma. :-D
Paremal: Ja mõnikord meeldib talle moeshow'd teha.

Hammastest

 

Viimase nädala on Hannaloore olnud õhtuti ja öösiti väga viril ja minu külge klammerduv. Alguses arvasin, et ilmselt on need rinnast võõrutamise kõrvalnähud vms, kuid tegelikult oli asi hammaste lõikumises.

Hannaloorel on päris esimestest hammastest alates lõikunud need mitme kaupa: küll 2, küll 3 ja 4 korraga. Viimati oligi jälle 4 hammast korraga. Kokku on HL praegu 14 hammast.

Sel viimasel nädalal, mil 4 hammast otsustas korraga tulla, oli üks öö kohe eriti raske. Pidin Hannalooret iga tunni tagant (kohati ka poole tunni tagant) süles kussutama. Kui ma tema nutule (õigem oleks vist öelda, et röökimisele) piisavalt kiiresti ei reageerinud, läks ta totaalselt hüsteeriasse. Vahepeal oli mul lausa selline tunne, et tuleb kiirabi kutsuda. Ma ei suutnud teda kuidagi lohutada ega maha rahustada. Otsustasin valuvaigistit kasutada. Hea oli, et nii tegin, sest ta magas pärast rohu mõjuma hakkamist hommikuni. Vähemalt saime mõlemad välja puhata. Mainin veel siia juurde, et igemegeele ei lase Hannaloore määrida, kuna suu on nii kriips kui kriips. Seega oli selle kasutamine välistatud.

Sel hetkel, kui see hüsteeriahoog peale tuleb, on temast nii kahju. Ma saan aru, et tal on megavalus, aga samas ei ole ma päris selle poolt, et iga nutu peale valuvaigistit kasutada. Mäletan, et päris esimesed hambad tulid tal väga lihtsalt: ei mingit nuttu ega virinat. Lihtsalt ühel päeval avastasin, et tal 2 kikut suus.

Uurisin netist hammaste lõikumise järjekorra ja vanuse kohta ning tundub, et Hannaloorel on praeguseks olemasolevad hambad tulnud pigem varem. Paari kuu pärast peaksid veel järgmised kaks silmahammast lõikuma ning siis enne teist eluaastat neli tagumist purihammast. Olen kuulnud, et mõnel lapsel on purihammaste lõikumised need kõige valulikumad ning sel ajal võib öisest magamisest kogu pere suu puhtaks pühkida. Eks näis.

Kuidas teie lapse/laste hammaste lõikumised kulgenud on? Kas valulikult või pigem mitte? Kuidas valusid leevendanud olete?

Kullakaevajad

Sel laupäeval oli imeilus õuesolemise ilm ning seepärast seadsimegi sammud loodusesse. Kuna issi tahtis "kulda otsida" (tegelikult niisama moodsat aparatuuri katsetada), siis läksime Vääna-Jõesuusse. 

 

Hannaloore uudistas merd ja liivaranda ning unustas vahepeal meid sootuks. Ilmselt oleks ta mööda rannaäärt teadmatusse jalutanud, kui vahepeal poleks me meelde tulnud. Teisi inimesi ja koeri nähes hakkas preili rõõmust kilkama. Enamik koeraomanikke panid padavai-minekut, kui kilkavat last nägid. Ilmselt kartsid koera ja last kokku lasta. Ega ma ei olekski Hannaloorel võõrast looma sakutama lasknud minna, aga no natuke lähemalt oleks vaadata ikka lasknud. :-)

 

Erilisteks lemmikasjadeks kujunesid rannas vedelevad puuoksad. No need oleks HL koju ka kaasa vedanud. Pole ka ime, et õues "vabana" ringi rallimine tüdrukule nii palju rõõmu valmistas, sest eelmisel aastal sellel ajal oli ta veel liiga pisike, et õuevõludest aru saada. No nüüd siis trallib topelt! :-)