Ega ju ometigi saa lasta ühel kuul niimoodi mööda minna, et poleks vähemalt ühte jälge blogisse jätnud. :)
Nagu siinsest haigutavast tühjusest järeldada võib, siis on olnud väga tihe kuu. Mitte et suvi poleks juba väga tihe olnud, aga fakt, et septembrikuu on peaaegu keskpunkti jõudnud ning ma pole saanud väga hinge tõmmata, näitab, et 24 tundi ööpäevas on ikkagi liiga vähe. :D
Möödunud nädalavahetus läks töiselt, sest osalesime Buduaari turul - mul on alati pärast töiseid nädalavahetusi nagu pohmakas - kõik kodutööd jm "tähtsad asjad" on tegemata ja siis tõmblen nagu peata kana ringi. Ma tean küll, et poleks ju vaja tõmmelda, tuleks võtta vabalt ja muud jutud, aga ma ei saa... Olen väike Preili Monk.
Teine asi on see, et ma nii igatsen Hannaloore järele ja tunnen nii tohutuid süümepiinu, kui ma pean terve nädalavahetuse temast eemal olema. Ega tegelikult ta saab suurepäraselt issiga hakkama ja enamus aega ta asjatab ise oma tähtsate tegevustega, aga aeg-ajalt ta siiski uurib, et kus emme on jne. Ja kui me siis lõpuks näeme, siis ta küsib nii südantlõhestavalt, et "Aga emme, miks sa pidid nii kaua ära olema? Ma niiiiiii igatsesin Sind!" Ta tegelikult saab väga hästi aru, mis on töö ja et emme-issi peavad seal käima. Aga sellistel hetkedel ma mõtlen küll, et vaene lapsukene peab ilma minuta olema... :) Tegelikult ma tean, et ma olen lihtsalt ise liiga hellik ja mõtlen üle - aga oeh, olen selline, mis teha. :)
Okei, tahtsin tegelikult nii palju "tähtsaid" mõtteid siia kirja panna, aga läks nüüd meelest ära. :D
Olgu - jätkan dilemmaga, mis vast igal lapsevanemal aeg-ajalt mõtetest läbi käib: kas pärast pikka töö- ja lasteaianädalat on normaalne ennast mehega kahekesi kuskile tuulutama minna? Ma kohe ei saa ennast ilma süümekateta tunda: Hannaloore on ju pikad päevad lasteaias meist eemal ja no kuidas ma jätan ta veel nädalavahetusel, kui peaks olema kvaliteetaeg perega, jälle kellegi hoida?! Samas ma saan aru, et vanematel peab jääma ka koosolemise/kahekesi olemise aega, et ennast laadida, aga ikkagi... Kas see ongi kanaemaduse tunnus? :D
Sealsamas tegelikult ma tean, et Hannaloore on oma vanaemade juures olles väga chill ja kõik on jumala korras, aga...
Olgu, aitab agadest! Teeme kannapöörde ja räägime šoppamisest. :) Nimelt šoppasin seekordsel Buduaari turul ennast kuni pensionini vaeseks, aga ma olen tüüpiline naine ja ütlen ripsmeid plaksutades, et mul oli KÕIKI neid asju vaja! Tegelikult sain ma päris mitu asja, mida olin mõlgutanud osta ja ma ei tohiks end pahasti tunda, aga siiski... Hinnad on vist kallid või saan mina liiga vähe palka?! :D Ja kui M. Tsahkna ettepanek pensioniiga 70 eluaastani tõsta läbi läheb, võin ma juba kohe tööle kolida. :D
Kuna ma pole ammu kirjutanud oma ihuviljast ja kaela otsas asuvast peast (aka lapsest ja mehest), siis ütlen, et neil on samuti kõik hästi ja kulgeme siin kõik koos oma lasteaeda-tööle-koju rütmis. Alles täna patsutati mulle õlale ja öeldi, et ma rahulik oleks - praegu pidavat kerge olema, siis kui preili kooliteed alustab, läheb alles põnevaks. Korrutustabelid, käsitöö ja loodusseadused... Jumal tänatud, et pea meil peres tark on, sest kael küll nt reaalainetest midagi ei jaga. :D
Mõnnat nädala murdmist! Ainul paar päeva on veel nädalavahetuseni jäänud!
Olgu - jätkan dilemmaga, mis vast igal lapsevanemal aeg-ajalt mõtetest läbi käib: kas pärast pikka töö- ja lasteaianädalat on normaalne ennast mehega kahekesi kuskile tuulutama minna? Ma kohe ei saa ennast ilma süümekateta tunda: Hannaloore on ju pikad päevad lasteaias meist eemal ja no kuidas ma jätan ta veel nädalavahetusel, kui peaks olema kvaliteetaeg perega, jälle kellegi hoida?! Samas ma saan aru, et vanematel peab jääma ka koosolemise/kahekesi olemise aega, et ennast laadida, aga ikkagi... Kas see ongi kanaemaduse tunnus? :D
Sealsamas tegelikult ma tean, et Hannaloore on oma vanaemade juures olles väga chill ja kõik on jumala korras, aga...
Olgu, aitab agadest! Teeme kannapöörde ja räägime šoppamisest. :) Nimelt šoppasin seekordsel Buduaari turul ennast kuni pensionini vaeseks, aga ma olen tüüpiline naine ja ütlen ripsmeid plaksutades, et mul oli KÕIKI neid asju vaja! Tegelikult sain ma päris mitu asja, mida olin mõlgutanud osta ja ma ei tohiks end pahasti tunda, aga siiski... Hinnad on vist kallid või saan mina liiga vähe palka?! :D Ja kui M. Tsahkna ettepanek pensioniiga 70 eluaastani tõsta läbi läheb, võin ma juba kohe tööle kolida. :D
Kuna ma pole ammu kirjutanud oma ihuviljast ja kaela otsas asuvast peast (aka lapsest ja mehest), siis ütlen, et neil on samuti kõik hästi ja kulgeme siin kõik koos oma lasteaeda-tööle-koju rütmis. Alles täna patsutati mulle õlale ja öeldi, et ma rahulik oleks - praegu pidavat kerge olema, siis kui preili kooliteed alustab, läheb alles põnevaks. Korrutustabelid, käsitöö ja loodusseadused... Jumal tänatud, et pea meil peres tark on, sest kael küll nt reaalainetest midagi ei jaga. :D
Mõnnat nädala murdmist! Ainul paar päeva on veel nädalavahetuseni jäänud!