Väike laululind

Elu läheb edasi ehk kuidas ma photography challenge'ile alla annan :)

Teate, olen nüüd täitsa ilma tahtejõu ja ideedeta inimene, sest töö kõrvalt pole mul kohe üldse tahtmist kodus arvuti lahti teha ja oma "ilusaid" pilte blogisse postitama hakata. Selle asemel tahaks hoopis põrandal pikutada ja lasta Hannaloorel enda peal turnida. :D 

Seega las jääb see challenge teistele andekatele lõpetada. :)

 

Näitan teile aga hoopis pilte, mille armas Katre ühel augustikuu õhtupoolikul tegi. Kuna päikest oli palju, siis kissitasime tihti ka silmi, aga minu meelest nii on ka armas. :)

 

Selline krutskeid täis ta ongi!

Jah, Hannaloorel on tõesti tallad mustad. Ärge neid vaadake! :)

 

Day 18: Love

Eilne päev ja teema "Childhood memory" jäi mul vahele, sest ma ei saanud realiseerida oma algset ideed, mille järgi oleks tahtnud pildistada retro-kiikhobust. Minul oli selline punase-sinisekirju, millega ma kappasin ühest toast teise, endal juuksed lehvimas. :D Praegugi tuleb see seest õõnes tunne meelde, kui meenutan, kuidas seal otsas turnisin ja kiikusin.

 

Tänane teema "Love" ei ole minu jaoks midagi rasket, sest ilmselgelt on mu elus kaks suurt armastust: minu mees ja minu tütar. (Emme ja Krissu, teid armastan ikka ka, eks!)

 

Täna käisime ka esimest korda Hannaloorega Nukuteatris. Väga vahva kogemus oli nii meile kui ka lapsele!

Hannaloore vaatas põnevusega, mis laval toimus ning tegi oma klassikaliseid nägusid: kui midagi ikka tema arvates kahtlane tundus, siis krimpsutas kulmu ja muigas omaette.

Ainukesed asjad, mis pärast etendust nutma ajasid, olid nukud, mis koos näitlejatega hiljem publiku sekka tulid. Lastel oli võimalus neid katsuda, paitada ning koos nendega pilti teha. Aga nii, kui Mario natuke lähemale ühele peategelasele liikus, hakkas Hannaloore nutma. Esimese korra kohta tegelikult oli ta tubli ning loodame, et järgmine kuu, kui juba teisele etendusele lähme, teeb mõnele nukule pai ka. :)

 

Hiljem jalutasime Raekoja platsile ja vaatasime niisama ringi. Hannaloorele meeldis eriti tuvisid taga ajada. Ta oleks tahtnud mõne linnu koju vist kaasa ka vedada, kui ainult oleks tolle kätte saanud. :D Nii lahe oli teda niimoodi ringi vudimas näha.

 

 

 

My love'id peavadki rohkem kaadris olema kui mina, nii et kõik on korras! :)

 

Day 16: Eyes

The eyes have one language everywhere!

Day 15: natuke teistmoodi

Täna peaksin ma siia lisama pildi teemal "City lights", aga kuna olen nohuse Hannaloorega täna kodus, siis kohe mitte ei lähe kuskile linnapeale neid tulukesi taga ajama. :D

 

Oleks vist paslik teha vahekokkuvõte, kuidas meil kõigil läheb. Alustan siis kõige väiksemast.

 

Hannaloore käib nüüd teist nädalat lastehoius, kus tal hoidja sõnutsi väga hästi läheb. Minu algne kartus lõunaunne jäämise kohta osutus totaalselt asjatuks, sest ta pidavat iga korraga aina paremini uinuma. Ilma kussutamise ja muude "segavate" faktoriteta nagu minu puhul tavaline. No mis saaks emasüdamele parem teave olla?

 

Ainuke asi, mis nüüd "pärale" on jõudnud ja mida ka arvasin, et tuleb, on see, et hommikuti hoidu jäämise juurde kuuluvad ikka allapoole vajunud suunurgad ja krokodillipisarad. Samas, kui Hannaloorele pisut seletada ja tema tähelepanu eemale juhtida faktist, et emme-issi ära peavad käima, siis rahuneb ta üsna ruttu. No nii toreda hoidjaga polegi teist võimalust! :)

 

Hoius nad meisterdavad ja möllavad õues, kus võib ka toredaid koduloomi leida, keda siis hea jälgida on. :) Igati vahva!

 

Mis me Marioga märganud oleme, on see, et Hannaloore on keeleliselt lausa hüppeliselt edasi arenenud. Ta võib mängleva kergusega järele öelda sõnu, mis on tegelikult üsna rasked. Iseasi, kas tal muidugi need sõnad hiljem ka meeles on, kuid temast arusaamisega pole meil praegu raskusi olnud.

 

Teine asi on see, et potitamisega on meil asjalood üsna head. Tegelikult hakkas Hannaloore potil käima juba kuskil 4-5 kuud tagasi. Siis muidugi mitte teadlikult, st ma suunasin teda sinna ikka ise ja paljud korrad soristas ta siiski nurka, kuid nüüdseks oskab ta häda ka kinni hoida ning alles poti peal teha. Ma loodan, et uue aasta alguseks on ta jällegi nii palju edasi arenenud, et saab juba riiklikku lasteaeda ilma mähkudeta minna. Lõunaune- ja õueaja-mähkud peavad ilmselt alguses veel jääma, aga eks näis, kuidas siis lood on - sinna on veel (õnneks) natuke aega.

 

Kuidas minul läheb? Kõige lühem ja kokkuvõtlikum sõna oleks vast kiirelt, kuid see ei ole ikkagi päris see... Tegelikult on mul vahepeal tunne, et ma olen vanaks jäänud. No ei jaksa kõiki asju multitasking'u kombel enam teha nagu varem. Tööl on pingeline, kodus on palju tegemata töid ja lapsest eemalolek tekitab süümepiinu... Oeh, teinekord on kohe lausa kurb. Aga samas ma tean, et alati on elus tõusu-ja-mõõna-perioode. Praegu pole küll mõõn, aga töö- ja pereelu kombineerimine on praegu minu jaoks paras katsumus. Aga küll me hakkama saame!

 

Mariol on ka kiire. Kogu aeg. Teinekord ei näe Hannaloore teda nt 24 tundi järjest. Kuidas see võimalik on? On, kui Mario läheb tööle siis, kui HL veel magab ja tuleb koju siis, kui HL on just magama läinud.

 

Selle rabelemise juures on aga kõige toredam see, kui saame kolmekesi diivani peal lösutada ja lihtsalt olla. Teinekord teeb Hannaloore meile show'd ka. Näiteks sellist trummimängu:

 

 

 

Day 14: From low angle

Day 13: Glow

Day 12: Pattern

 

 

 

Miskipärast tahtis see pilt just niipidi üles minna. :)

Day 11: Legs

Day 10: Something sweet

A kiss from daddy

Day 9: Books

Vabandan pildi kvaliteedi pärast. See on see hommikune unine silm ja värisev käsi. :D

Day 8: Morning

Day 7: Bad habit

Day 6: From distance

Guess where's my car?

Day 5: My favourite color

Mis mul kirjakeeles silma kriibib?

Pean teid, kallid blogilugejad, kurvastama, sest te ei pääse väikesest õigekeelsusloengust. Loodan, et keegi ei solvu nüüd. :-)

Muidu mul on ausalt öeldes päris ükskõik, kuidas keegi kirjutab/räägib, aga viimasel ajal kriibib mul nii väga silma/kõrva, kui ma näen või kuulen midagi järgnevatest:

 

- "Tutvustame teile uut nahahooldusliini Natural."

Kopli trammiliini? Elektriliini? Eesti keeles öeldakse ikkagi sari, mitte liin (vrdl ingl k line, vene k линия). Alles täna hommikul ütles sellise lause "Naistesaates" Davinesi tootejuht. No nii kriipis kõrva!

 

- "See komm maitseb nii mõrudalt siin viludas kohas."

Jätke need da-d vahelt ära, palun! Mõrult ja vilus ikka.

 

- "Sa oled lihtsalt nii supper inimene, et ma kohe ei või!"

Kui sa tahad inimesele komplimenti teha ja viidata sellele, et ta näeb nii õhtusöögi moodi välja, siis palun, aga ma ei tea, kas ta väga rahule sellega jääb, kui ta teab, et eesti keeles kirjutatakse super ikkagi ühe p-tähega.

 

- "Oota, ma käin kiirelt dušši alt läbi."

Nimetav dušš, omastav duši, osastav dušši ehk siis: "Oota, ma käin kiirelt duši alt läbi."

 

- "Niiet lähme käime koos linnas (ehket kahekesi) ära."

Ma ei tea, miks on tekkinud harjumus selliseid sõnu kokku kirjutada? Ka päris mitmest blogist käivad need aeg-ajalt läbi. "Nii et" ja "ehk et" kirjutatakse lahku! Vähemalt praegu. :-)

 

- "Oh, sa oled nii nummi :) Mulle täiega meeldib su uus juuksevärv :) Jumala lahe ju :D"

Emotikonid ei ole kirjavahemärgid! Kui emotikoni soovitakse lause lõppu lisada, tehakse seda vahetult pärast kirjavahemärki.

 

Need on praeguseks esimesed vead, mis mul viimasel ajal eriti silma on hakanud. Muidugi ei saa unustada klassikalisi peale-pärast, õieti-õigesti, enamus-enamik, vahel-vahest ja enne-ennem vastasseise.

Kui kahtled, mida üks või teine sõna tähendab või kuidas mõnda sõna kirjutatakse, vaata siia ning enne kirjatüki postitamist kontrolli tekst üle sellega.

 

Teravat pliiatsit kõigile! :-D

 

Day 4: Clouds

Day 3: Close up

Ma vabandan juba ette ära, et mu telefon ei võimalda rohkem "close up'i" pildistada. :-D Aga kuna mulle need värvilised lehed nii meeldisid, siis...

 

 

Day 2: Candlelight

Day 1: Black & white self portrait

Otsustasin, et pulli pärast osalen ka 30 day photography challenge'is, aga seda lihtsalt iseenda jaoks, et vaadata, kas pean vastu. :-D

 

Minu pildid niikuinii väga kvaliteetsed ei tule, sest teen neid telefoniga ja võibolla ei ole ka tingimustega päris kooskõlas. Aga igatahes esimene pilt on siin: