neljapäev, 31. detsember 2015

Hüvasti, 2015!

Oleks ju hea, kui lõpetaks ka blogiaasta positiivse postitusega? :) Igatahes saime täna kätte kingituse kaugelt-kaugelt seitsme maa ja mere tagant Elinorilt, Jakolt ja Eliselt ning mis veel sobiks siia paremini kui mitte selle avamise video.
(Ma tean, et video kvaliteet on kohutav, kuid Blogger ei lase üle 100MB videoid siia importida. Lisaks tahtis Movie Maker mind lihtsalt ignoreerida ja salvestas faili kaks korda liiga suurena. Great! :))
 
Mõnusat vana aasta lõppu kõigile ning veelgi paremat uut aastat! Et kõik teie soovid täituksid!
Meie täname oma häid sõpru-tuttavaid ja pereliikmeid ning saadame soojad kallistused!
 
 
 
 


reede, 25. detsember 2015

Meie jõulud

Meie pere jõulud on senini möödunud kiiresti, kuid väga vahvalt ja perekeskselt. 23. detsembri õhtu veetsime minu ema juures õhtusöögil. Jutustasime, sõime-jõime ja olime lihtsalt koos. Kõige naljakam osa õhtust oli see, kui otsustasime Kristiniga whisper challenge'i korraldada. No kõhulihased said küll kõvasti trenni ma ütlen. :D
 
Kuigi me olime öelnud, et suuri kingitusi me sel aastal teha ei saa, oli jõuluvana meie vastu väga hell. Mina sain endale kaks värvimisraamatut. Olen täiskasvanute värvimisraamatute kohta palju kuulnud ja mõtlesin, et kunagi võiks ju ise ka proovida nendesse kritseldada. Ju siis jõuluvana kuulis mind, sest kaks erinevat minu kingikotis olid. Nüüd oleks vaja vaid investeerida korralikesse pliiatsitesse, sest need pildid seal vajavad ikka miljonit värvivarjundit. Õnneks sain ka oma "isiklikud" pliiatsid (küll "vaid" 18 tk, aga siiski ühe pildi olen nende abil saanud juba värvitud).
 
 
Lisaks saime palju maiustusi, mille ma kodus ruttu-ruttu silma alt ära peitsin, sest palju korraga pole üldse hea, ning Hannaloore kingikott oli ka kuhjas täis.
 
Üks Hannaloore kingitustest oli üks vahva peokleit, millest ei saanud küll head pilti, sest Hannaloore ei püsinud üldse paigal, aga midagi aimduseks siiski. Ta lasi terve õhtu selles ringi ja ütleme nii, et suure peo tagajärjel kärises kleidi pealmine õhem osa natuke katki. :) Aga meil on kuldsete kätega vanaema, kes kõik ruttu 1-2-3 korda tegi.
 

 
24. detsembri õhtu veetsime traditsiooniliselt minu onu pere juures. No ma lihtsalt armastan seda seltskonda! Meil on alati nii vahva seal! Alati saab head toitu, jooki ja lihtsalt NAERDA! Meil on alati kombeks teha ka kuuse juures perepilte, et oleks hea võrrelda, heietada ammustest aegadest ja lihtsalt vaadata, kuidas varem keegi välja nägi. :) Nii ka seekord. Olgu juba öeldud, et mina pole peaaegu kunagi meie perepiltidega rahul, sest peaaegu alati on midagi "väga valesti". No nt sel korral otsustas Hannaloore, et tema ei taha pildi peal teksaseid kanda ja tuleb alukate väel. No okei, tule siis, kui nii tahad! Aga et sa poole pildistamise ajal oma pepu uppi ajad ja jalad veel tagatippu laiali ajad, ei ole okei! :D No mingid pildid ikka saime, aga no mitte selliseid klantspilte nagu ajakirjadest näha võib.
 
 


 
Kuskil südaöö kandis tuli meil äkkidee, et läheks õige Raekoja platsile jõulukuuske vaatama. No kibekiire tööle-poodi-koju-tempo juures pole pea kunagi lihtsalt aega minna ja jalutada! Mõeldud-tehtud.
Linnas ei olnud küll väga palju inimesi, kuid need inimesed, keda märkasime, olid kõik sõbralikud ja rahulikud. Nägime ka paari perekonda lastevankritega, nii et vahet polnud - kõik uudistasid ringi!
 
Õhtu oli soe (+6 kraadi), kuigi natuke tuuline. Meile aga meeldis! Polnud väga kaua aega lihtsalt vanalinnas ringi jalutanud, seda enam, et tavapäraselt kulgevad meie trajektoorid üldse mujal, mitte kesklinna piirkonnas.
 

 
Täna ehk 25. detsembril lähme aga Mario vanemate juurde õhtusöögile. Ka täna tõotab tulla lookas laua ja hea seltskonnaga õhtu! Lapsed juba ootavad ka jõuluvana!
 
Mõnusaid jõule teile kõigile, kallid! Hoidkem üksteist!



laupäev, 19. detsember 2015

Mis päkapikk sussi sisse toob?

Mõtlesin, et kirjutan see aasta üles asjad, mida päkapikk HL-le sussi sisse on toonud. Nii on hea ülevaade endal ning äkki keegi saab ideid, mida nt kommi asemel lapsele soetada.
 
Mitte et me totaalselt kommi-/suhkruvastased oleksime, kuid HL saab niigi palju magusat igalt poolt, mille tarbimist ei ole mul võimalik kogu aeg jälgida (lasteaiast, vanavanematelt, õues sõprade käest jne) ning teine põhjus on see, et aeg-ajalt tekib HL kehale inetu lööve, mille olen oma mõistusega seostanud magusa söömisega. Nii kui vähendada koguseid, siis kaob ka lööve.
 
Me ei paku HL-le magusat spetsiaalselt (a'la pärast õhtusööki või preemiana), vaid sellistel juhtudel, kus tal endal meelde tuleb ja kui eelnevalt pole suurt "kommirallit" olnud.
Üldiselt eelistame puhtast šokolaadist maiustusi, kuid eks ta teinekord saab ka muid asju.
 
Okei, nüüd läks põhirõhk teemast kõrvale, aga hakkame siis pihta. Mis on siis HL sussi seest leidnud? Mainin veel ära, et need asjad ei ole päevade järjekorras ehk et oleme teemasid seganud (a'la järjestikustel päevadel ei saa nt joonistustarbeid või komme).
 
Õhupallid - No õhupallidest tunneb HL alati rõõmu! See on üldjuhul hea ja lihtne variant, kui ei taha palju raha kulutada.
Liimipulk ja värvilised paberid - Liimipulka soovis ta juba ammu ja mõtlesimegi, et see on ideaalne variant sussi sisse pistmiseks. Värvilisi pabereid lõikus ta päris mitu tundi, lisaks siis kleepis ja värvis. 12 points out of 12.
Maha pestavad vildikad - Vanad vildikad olidki juba poolkuivanud ning uued on natuke peenema otsaga, millega saab ka kirjutada. Kusjuures HL-le meeldib väga kirjutada. Kõigepealt alustab alati oma eesnime esimese tähega ning siis teeb kas O või I. :)
Värvipliiatsid - Ei vaja vist ka selgitust? :)
Kleepsu- ja värviraamat - No kleepsud on niikuinii meie peres totaalne hitt! Hannaloore võiks vist kogu aeg kleepida midagi. Naljakas on see, et nt isegi toidupoodidest saadavad kampaaniakleepsud tekitavad temas sellist eufooriat. :D
Erinevad kleepsulehed - Ta on saanud nt öökullide ja lumememmede/päkapikkudega kleepsulehti. Kuna tal on olemas ka hunnik kleepsualbumeid, siis saab ta alati neid hea meelega täiendada.
Peavõrud - Peavõru küsis ta ükskord lasteaiast tulles, sest tema ühel suurel sõbrannal oli see kaasas. No ja kuidas siis ühel printsessil ei ole peavõru? Ikka on!
Juukseklambrid - Do I need to say more? :)
Pikne McQueeni mudelauto - The Carsi multikas on üks Hannaloore suuri lemmikuid. Üks suurem Pikse mudelauto meil juba on, aga ta oli ka selle pisema variandi üle nii õnnelik. Kaks päeva ei võtnud seda ümbrisest välja. :D
Elektriline hambahari ja hambapasta - Tänu elektrilisele hambaharjale sujub hammastepesu nüüd ka paremini. Sel hommikul, kui HL selle sussi seest leidis, läks ta lasteaeda ja ütles õpetajale: "Tead, mis mina täna päkapikult sain? Hambaharja! Vajutan nuppu ja see ise peseb!" (endal selline lai naeratus näol, et hakkad ise ka naerma. :D)
Talvemüts - Veidike praktilisust ka! Vanad mütsid oli juba väikeseks jäänud ja nii sussi sisse uus tee leidiski.
Play Dohi plastiliinikomplekt - Plastiliin on järjekordne hitt meie kodus! Ja mitte ainult Hannaloore jaoks, vaid ka meie endi jaoks. Mulle endale meeldib täiega neid vorme ja asjandusi, millest plastiliini läbi ajada, kasutada. Win-win!
3 mudelauto komplekt - Kuna preilile meeldivad mudelautod ja tal hetkel neid ka ülearu palju ei ole, siis sai soetatud ka komplekt, kus sees on 3 Ferrari autot. Seda pole ta veel kätte saanud, ilmselt paneme selle sussi sisse 23. kuupäeval.
Elsa nukk - Hannaloore avastas ühel laupäeval, kui nad issiga kahekesi kodus olid, telekast "Lumekuninganna ja igavese talve" multika. No pärast seda pole Annadel ja Elsadel otsa ega äärt! Ta on saanud sama temaatikaga värviraamatu, kleepse ja üllatusmunegi. 24. kuupäeval leiab ta sussist Elsa (Barbie-)nuku.
Üllatusmuna (kokku 3 tk erinevatel päevadel) - Üllatusmunade juures meeldib preilile kõige enam selle muna avamine ja need instruktsioonlehed, mis seal tavaliselt kaasas on. Nt Minnie-teemalised riputas ta meile ka kuuse külge. :D Nii et šokolaadi ja pulgakommid, mis nendega kaasas on, võivad emme-issi ära süüa.
Kommid (erinevatel päevadel) - Sussi sisse on tee leidnud ka nt Tutti-Frutti väikesed kommikarbikesed, Pezi Daisy-teemaline kommitorn (selline asjandus, kuhu saab pisikesed Pezi kommid sisse panna, siis liigutad tegelase pead ja kommid tulevad seest välja).
 
Mainin veel ära, et üks vanaemadest tõi Hannaloorele novembri lõpus ka advendikalendri, mida me usinalt avame. Õnneks ei arva Hannaloore nendest šokolaadidest väga midagi. Talle pakub pigem huvi see akende avamine ja numbrite loendamine (mitu avatud ja mitu on veel jäänud avada).
 
Vaat selline on siis sellel aastal meie lapse päkapikusussi sisu. :)
 
Toredaid eelseisvaid pühi kõigile!


pühapäev, 6. detsember 2015

25. juubeli 5. aastapäev

Vahepeal on üks aastaring jälle täis saanud ja sellega seoses ka üks uus number vanuse ette kerinud. Veidike imelik on endast kirjutada, seda enam, et ma olen tegelikult üks suur introvert. Natuke naljakas on selle kõige taustal aga fakt, et ma blogin. Kuna ma tean, et minu blogi loevad väga vähesed ja see on eelkõige minu enda mälestuste talletamise koht (virtuaalpäevik), siis ma ei põe. Ja seda enam, et ma üldjuhul tean, kes siin lugemas käivad. Seega ei karda ma, et infot minu ja mu pere kohta kuidagi halvasti ära kasutatakse (vähemalt ma tõesti loodan nii!). Ja üldiselt ma ei kirjuta siia midagi nii konfidentsiaalset, et peaks lausa kapo endale koduukse juurde valvama paluma.:D
 
Ühesõnaga, sain vahepeal 30! :D Sellega seoses on peast läbi käinud erinevaid mõtteid. Alates sellest, et "Issand, ma olen vist tõesti vanemaks jäänud, sest ükskõik, kui kiiresti ma liigutada ei sooviks, midagi justkui takistaks... ahjaa, see on kõigest mu keha ja äravaevatud mõistus, mis tõrgub uskumast, et ma olen nüüd 30." lõpetades sellega "Ah, mis see siis ära ei ole! Öeldakse, et 30ndad on ju inimese parimad eluaastad. Ma ei tunne ennast üldse vanana. Misasja? Ma ei olegi vana! Ma olen 30! Lähen kohe ja vallutan maailma!"
 
Selle viimase lausega seoses meenus mulle üks naljakas seik. Mind on tavaliselt ikka peetud pigem enda tegelikust vanusest nooremaks ja korduvalt on dokumenti küsitud alkoholi ostes. Loomulikult ma näitan seda, ma ei tee sellest probleemi - seda enam, et müüjatel on kohustus dokumenti küsida. Aga viimane kord oli alkoholi ostmise ja dokumendi küsimisega seoses üks kentsakas vahejuhtum. Ulatasin müüjannale siis oma ID-kaardi ja jäin tema edasist tegutsemist ootama (et noh, pakiks siis mu veini ära või nii), aga tema vaatab ikka hindavalt mind ja siis mu dokumenti ning nendib pärast pikka mõttepausi: "Te olete tõesti hästi säilinud!"
Nojah,... selline kompliment, mis siis ikka! :D
 
Minu sünnikuupäev on 30. november ja sel aastal langes see vanusega hästi kokku. :) Päev möödus tööpostil ja õnnitlusi võtsin vastu nii telefoni kui ka sotsiaalmeedia vahendusel. Mu töökaaslased kuhjasid mu õnnesoovide ja kingitustega üle... vahepeal oli lausa piinlikult ebamugav nii suure tähelepanu osaliseks saada. :) Jah, mina ja mu kiiksud! Igatahes mulle kingiti üks megasuur kimp roose, Hedon spaa kinkekaart, kuldkõrvarõngad ja üks armas küünlahoidja. Ma olin/olen siiamaani väga liigutatud sellest žestist. Aitäh veelkord! :)
 
 
 
Oma perega tegin istumise juba 28. kuupäeval. Rahvast oli palju ja süüa-juua veelgi rohkem. Me sõime neid jääke pea nädal aega! :D Aga pere ja sugulasi on alati tore näha ning eriti hea meel oli mul selle üle, et minu andekas onutütar valmistas mulle imelise sünnipäevatordi! Aitäh, Karmen!
 

Igatahes pole mul kodus kunagi pärast ühtegi minu sünnipäeva nii palju lilli olnud. Mul on siiamaani 4 vaasitäit roose ja muid lilli! Nii äge! Aitäh kõigile! :)



Eile käisime sõbrannadega Mimosa restoranis ka minu sünnat tähistamas. Hästi lahe õhtu oli! Söögid-joogid olid suurepärased ja seltskond veelgi suurepärasem! Nii mõnus oli lobiseda ja naerda!



Nendest tähistamisest kogunes mulle põue nii palju head energiat, et jätkub kindlalt kauemaks kui aastaks. :) Järgmise korrani!