reede, 16. jaanuar 2015

Pildid sünnipäevast

 
 
Preilid reas. Kuna hommikutund oli varajane, siis andestage sünnipäevalapsele tema sassis soeng. :)
 
 
Oh, jummel küll, ma olen juba nii vana!
 
 
 
 

 








Isad leidsid ka tegevust







esmaspäev, 12. jaanuar 2015

Ja juba ongi preili 2aastane!

Jälle on aasta mööda saanud ning Hannaloore aasta vanemaks. Millisel hüperkiirusel küll aeg lendab?! See on lausa uskumatu!
 
Kes ajab meid naerma, kui me oleme kurvad ja mõtlikud? Kes teeb meile suvalistel hetkedel musi ja kalli? Kes ajab kohe pärast korteri suurpuhastust kõik asjad jälle sassi? Kes hullab vannis nii, et kõik lainetab? Kes rõõmustab südamest iga uue kogemuse üle? Kes paneb emme-issi südame valutama, kui on haige? Kes teeb meile totakaid-naljakaid-hulluksajavaid krutskeid? Kes üllatab meid iga päev oma nutikusega? Kes ajab emmel-issil teinekord närvi mustaks? Kes käsutab meid oma kitarrisoolo saatel tantsima? Kes on lihtsalt nii äge tšikk, et teda pole muudmoodi võimalik armastada kui kogu südamest!
 
Palju õnne, kallis Hannaloore aka Maša!*
 
Näitan teile ka kingitusi, millega preili üle külvati. Sünnipäevapildid tulevad hiljem.
 
Kingikuhi enne avamist.


Magnettahvel numbrite ja tähtedega.

Emme pidi nime kirjutamisel loov olema (topelttähti teatavasti pole).
 
3 CD-d erinevate klassikaliste muinasjuttudega.
 
Vaat see on selline kingitus, mis on vist rohkem emmele. :D Tark plastiliin, mis põrkab nagu pall, rebeneb nagu paber, puruneb nagu portselan, venib nagu näts, peale selle veel helendab, vahetab värvi ja tõmbub magneti poole. Mõnus stressileevendaja ja niisama hea käes mudida.
 
Imeilus luulekogumik liikuvate piltidega.
 
Niimoodi pildid vahetuvad.
 
Veekeetja
 
Hannaloore hakkab meil nüüd endale lille kasvatama.
 
Kindlapeale minek: kleepsuraamat
 
Nõudepesurest koos nõudega
 
 
Magnetitega kalapüügimäng
 
Kohviserviis. Näeb välja nagu päris.
 
Selline vahva pakend...
 
... veel vahvamale kingitusele! :)
 
Suur aitäh kõigile külalistele, kes HL sünnipäevapeo nii toredaks ja rõõmsaks muutsid! Ja loomulikult suur aitäh väga vahvate kingituste eest! Nüüd on jälle terveks aastaks huvitavat tegemist.
 
* Aga kes siis "Mašat ka karu" ei teaks. :D


reede, 2. jaanuar 2015

Majapidamistööd, mis mulle ei meeldi

Head uut aastat, kallid lugejad! :-) Loodan, et teie aastavahetus oli tore ja meeleolukas ning et uus aasta tuleb teil parem kui varem.
 
Loodan ka ennast ja oma peret silmas pidades, et me suudame oma seatud eesmärgid realiseerida ning iseendaga hästi hakkama saada. Peale selle loodan, et Hannaloorel tuleb põnev aasta ning ta on vähem haige kui praeguseni olnud on.
 
Tüüpilisele eestlasele kohaselt hakkan aga uuel aastal kohe "negatiivsusega" pihta. :D No mitte päris nii otseselt, aga kaudselt siiski. Räägin täna majapidamistöödest, mida mulle kohe üldse teha ei meeldi.
 
Kui me oma kodu ehitasime, siis oli meil algselt plaanis kööki sisse ehitada ka nõudepesumasin. Mida rohkem lähemale HL sünnitähtaeg tuli, seda kiiremini saime aru, et ega meile rahapuu kuskile nii lühikese ajaga (mul oli Mariole nõue, et enne lapse sündi oleks meil korter sissekolimiskõlblik :P) kasvama ei hakka, ning peame ilmselt leppima väheke odavama ja käepärasemate vahenditega ehitatud köögiga. Nii meil siis nõudepesumasinat polegi. Ja oi, kuidas ma praegu seda ikkagi nii väga tahaks! Kuigi praegu saaksime selle osta küll, siis selle praeguse köögimööbli sisse integreerimine eeldaks, et me peaksime oma kööki veidike ümber tegema (aka ehitama) ja seda e-tähega sõna ei taha Mario vähemalt järgmised 5 aastat kuulda (vihje: meie korterit ehitas ta non-stop poolteist aastat kõik argi- ja nädalavahetuse õhtud, sest see oli ikka väga-väga halvas seisus).
Ühesõnaga: nõudepesumasinat meil pole ja seetõttu pole harvad juhused, kui kraanikauss on pungil pesemata nõusid täis, sest mulle kohe üldse ei meeldi nõusid pesta! Mariole kuhjas kraanikauss aga ei meeldi ja õnneks on ta seda tüüpi mees, kes lihtsalt ei kaaguta, vaid kui näeb viga laita, siis tuleb ja aitab. Mul on vedanud!
 
Teine asi, mis mul kopsu üle maksa ajab, on tolmu võtmine. No ei saa ma aru, kust kohast seda nii palju kogu aeg tuleb! Kui olen nt mõnel hommikul tolmu ära pühkinud, siis on see õhtuks salapäraselt taas omal kohal. Müstika! :D
 
Kolmas töö, mis pole tegelikult üldse kontimurdev, aga jube tüütu, on triikimine. Ma mäletan, et kooliajal mulle meeldis väga triikida. See oli kuidagi teraapiline tegevus minu jaoks. Sai vaikselt omi mõtteid mõlgutatud ja riided sirgeks. Aga praegu pean ma ikka mitu-mitu head päeva hoogu võtma, et triikraud kätte võtta. Teinekord on piinlik küll, kui mõnel üritusel näen, et Mario on selga pannud triikimata särgi. Paha-paha, Karin!
 
Neljas tegevus, mis mind lausa hulluks ajab, on prügi välja viimine. Mõtlete, et miks küll? Aga sellepärast, et ma iga jumala kord imestan, kui palju prügi võib üks perekond toota. Või on meil lihtsalt liiga väike prügikast köögis? :D No kogu aeg on see täis. Kuidas teised küll nii harva prügikonteineri juurde oma tee leiavad? (Ma näen köögiaknast prügikonteinerit, seega ei jää ka kahe silma vahele, kui keegi seda kasutab) :D.
 
Nii, ja viies ning mitte vähem tähtsam töö: vannitoa küürimine. Oeh! Siinkohal võib järjekordselt öelda, et mul on vedanud: Mario küürib vannitoa nii puhtaks, et pärast arvavad kõik, et me oleme seal remonti teinud. :D Okei, vast nii hull kontrast ka pole, aga endal on küll hea vaadata pärast. Aga miks ma ise vannitoaplaatide ja vetsupoti nühkimises midagi glamuurset ei leia, vaat see on küsimus! :D
 
Kuid mis töid mulle siis meeldib teha? Näiteks põrandaid pesta. Jah, mulle meeldib, kui pärast suurt segadust ma põrandad nii puhtaks küürin, et need läigivad ning ma võin mööda parketti, valged sokid jalas, niimoodi uisutada, et tallad alt puhtaks jäävad. :D Minu kiiksud!
 
Mis majapidamistööd teile meeldivad/ei meeldi?