Mõtlesin, et ma pole ammu kirjutanud lihtsalt kohtadest, kus käinud oleme ja mida seal teinud-näinud oleme. Käime ja teeme ju tegelikult kogu aeg midagi, aga alati ei jõua kirjutama ning hiljem mõtlen, et ah, polegi ju midagi nii põnevat, mida peaks jagama. Aga tegelikult on hiljem nii hea meenutada. Ja kuna see suvi on niikuinii erilisem, sest oleme nüüd neljakesi, siis võtan end kätte.
Kuna selle aasta suvi on nagu ta on - ühel hetkel sügisene ja teisel suvine - ei tea iial, kuidas ilmataat algaval päeval meid kostitab. Sellepärast tuleb ilusa ilma korral kiiresti reageerida ja kasutada võimalust ilma talvevarustuseta väljas olemiseks. Just seda kena ilma läksime 15. juulil "ära kasutama" Vembu-Tembumaale.
Me polnud varem seal kunagi käinud ja mina olin tuttavatelt kuulnud kommentaare stiilis, et suurtel pole seal midagi teha ja paik vajaks remonti. Kui aga alale sisse saime, siis üllatas mind väga positiivselt kogu pargi suurus ja see, seal oli väga palju grillimis- ja istumiskohti, eraldi ema ja lapse tuba (lausa pisike maja), ning lihtsalt palju õhku. Mulle meeldis, et igaüks leiab seal vastavalt soovile päris oma nurgakese ja saab mõnusalt kvaliteetaega koos sõbraga nautida. Jah, võiks ju öelda, et koht vajaks kõpitsemist, aga mind ei häirinud seal miski. Võibolla ma pole lihtsalt nii valiv ja peps.
Igatahes oli meil seal väga tore perepäev. Hannaloore sai möllata ja Henk magas pea kogu aja maha. Isegi meie Marioga saime atraktsioonidel käia - meenutasime nooruspõlve. 😀
Kuna Mario puhkus lükkus nelja päeva võrra algsest plaanitud päevast edasi, siis oli ta lõpuks koju jäädes ja hinge tõmmates veendunud, et peame kohe minema sooja ilma püüdma. Niisiis seadsime 21. juulil sammud Lottemaale. Ilmaga meil vedas! Terve päev oli lihtsalt i-me-li-ne! Me polnud varem Lottemaad külastanud ja jäime teemapargiga igati rahule. Eriti toredaks muutis päeva see, et saime selle veeta koos oma heade sõpradega. Ka HL-l vedas, sest heade sõpradega "kaasnes" ka tema bestikas E. :) Ei pea vist mainima, et õhtu lõppedes vajusid meie pere kõik liikmed kibekiiresti ööunne.
Lottemaal on kõik nii hästi läbi mõeldud ja eriti meeldisid mulle need majad jm raamatust teada-tuntud detailid. Mina nendega muidugi nii hästi kursis ei ole, kui lapsed, aga selle vea aitasid HL ja E kiiresti parandada. Minu meelest peab Lottemaal kindlasti lausa kaks päeva järjest käima, sest ühe päevaga ei jõua kõiki neid huvitavaid kohti ja tegevusi läbi seedida. Praegu oli ka meie päev väga intensiivne. Aga me ei kurda! :)
22. juulil käisime Pärnus Rõõmsate Laste festivalil. Jällegi üks imetore päev! Ilm oli super, seltskond oli super (samad, kes Lottemaal) ning jätsid ja karastusjoogid mekkisid imehästi. Mulle meeldis Taukari kontsert, Eesti Disaini ala ja fakt, et mu lapsed oskasid hästi käituda. :D Henk magas kogu päeva põhimõtteliselt maha ja HL oli ka enam-vähem käitumisega (hoolimata sellest, et ta oli tegelikult megaväsinud).
23. juulil vedelesime Pärnu rannas. Kahjuks oli ilm natuke jahedavõitu, kraade küll näitas u 21-22, kuid tuul oli megakülm. Natuke pikutasime ja siis otsustasime, et laseme seltskonna väiksematel tegelastel natuke tivolis lõbutseda. Lastel oli lõbu laialt! :)
Pärnu-tripi ajal peatusime Lepanina Hotelli kämpingus. Mina polnud sealkandis kunagi käinud ja ei osanud aimatagi, et selline uhke kompleks keset metsa mere ääres on. Igati ilus kant. Lisan ka mõned pildid meie kämpast ja sealsest ümbrusest.
27. juulil võtsime suuna minu vanaema maakoju Väinjärvele. Kuna eelmisel suvel jäi see suveseiklus ette võtmata vanaema lahkumise tõttu, siis mõtlesime, et sel suvel oleks aeg üheskoos perena seda teha. Neljapäeval sõitsime küll alguses Vudilasse Hannalooret lõbustama, kuid ööunne läksime juba Väinakal.
Vudila on oma olemuselt nagu Vembu-Tembumaa, kuid minu meelest natuke kompaktsem. Veetsime igati toreda päeva ja jäime sealsete seiklustega väga rahule. Meid ei heidutanud kuidagi ka veidi pilvisem ilm ja vihm!
Reedel olime Väinjärve järve ääres ning püüdsime päevitada. Just nimelt püüdsime, sest tol päeval oli nii meeletult kõva tuul, et mul oli selline tunne, et lendame koos sellega tuldud teed tagasi. Õnneks mitte. :D
Laupäeval käisime Väinjärve 51. veepeol, kus sel korral esinesid mitmed nimekad artistid alustades perekond Vaheritest lõpetades Liis Lemsalu ja 2 Quick Startiga. Hannaloore oli megatubli ja võttis osa 750-meetrisest lastejooksust. Mõtlete küll, et mis see siis ära ei ole, aga tegemist oli päris pika võõra distantsiga ning meie jaoks oli ainuüksi see väga suur asi, et ta oli nõus starti minema. Lisaboonus oli raja läbimine ja finišisse jõudmine. Way to go girl!
Siin ka mõned pildid.
Enne veel, kui oleme kõik oma reisidest räsitud kodinad lahti jõudnud pakkida, peame need veelkord kokku panema, sest juba homme stardime Saaremaale Mario onule külla. :) Aga ma olen tõeline pakkimise-ekspert juba, kuigi asjade koguste arvestamist pean veel õppima. :D Elagu autotripid!
Järmine postitus juba augustis!
