Kui (vanematel) pole oma aega

Kes meid lähemalt teab, see teab ka meie lugu Hannaloore magamaminekutega/magamajäämistega. Ehk et Hannaloore on laps, keda võiks ideaalnäitena tuua juhtudel, kus laps võitleb viimse hetkeni rampväsimusega. Võitleb nii kaua, et on lausa hüsteerias! Ei aita siis emme, issi ega kellegi/millegi muu lohutus. Kui siis preili lõpuks unele alla annab, jääb ta konkreetselt paari sekundiga magama, jättes meid Marioga üsna loppis olekus "ärkvele". Ärkvele just jutumärkides, sest tavaliselt jääb HL magama väga hilja. Tema vanuse kohta ikka väga hilja. Ja me pole enam esimeses nooruses, et öösiti ärkvel püsida...

Kui tema esimesel eluaastal saime keskmiselt magama kell 1 öösel (jah, lugesite õigesti), siis praegu on keskmine kellaaeg vahemikus 22-23.30. Ja ma kujutan teie hämmeldust ja etteheitvaid pilke ette, et kuidas nüüd ei saa siis last "õigel ajal" magama!?! "Kas te seda-toda-kolmandat varianti olete proovinud? Aga meie omal ajal... Aga meie laps läheb kell ... bla-bla-bla!" õpetavad teised. No vaat, ei saagi ja kõik!

Oleme proovinud erinevaid viise, kuidas kogu HL unerituaali paremaks muuta. Oleme katsetanud nii, et ei pane teda lõunal magama. Ei tööta. Hüsteeritseb veelgi rohkem, sest on 2 korda rohkem üleväsinum võrreldes selle päevaga, kui magab lõunaund. Oleme katsetanud nii, et äratame hommikul varem üles, et lõunauni nihkuks varasemaks, lootes sellega, et ka ööuni tuleb varem. Jällegi ei tööta! Lööb kogu päeva sassi hoopis. Oleme katsetanud, et pikutame temaga koos õhtul tema voodis ja loeme talle (Nendel juhtudel, kui ta üleüldse on nõus oma tuppa koos meiega minema, ja veel voodisse, sest ega ta rumal ei ole! Ta teab väga hästi, miks me sinna läheme!). Ei tööta! Esiteks leiab ta sada muud tegevust või põhjust seal olles, miks on vaja hädasti oma toast välja saada. Kui ma aga teda takistan ja uuesti voodisse suunan, läheb ta nii hüsteeriasse, et meil on kiirabi vaja. Teiseks ei lasknud ta pikka aega meil raamatuid üleüldse tema läheduses lugema hakatagi, sest: "Mina lugen ise! Mina lugen ise teile!" Ja kui ma viitasin, et võiks ikka lasta meil lugeda, siis järgnes jälle totaalne "maailma lõpp".

Nende peaaegu kolme aastaga oleme aru saanud, et Hannaloore eripära ongi see, et ta läheb teiste eakaaslastega võrreldes hiljem magama. Ta lihtsalt justkui vajab vähem und. Samas võib ta teinekord päris pikalt põõnata (ilmselt tehes tagasi hilist magamaminekut ja varast ärkamist). Tema (või õigemini meie) kõige suurem probleem on, et ta ei taha magama JÄÄDA. Mitte segi ajada mitte magamisega - ei, magada talle väga meeldib, kui ta kord on magama jäänud, aga just ta ei taha magama jääda ehk see unele alla andmine on nii keeruline tema jaoks. Meie oleme sellega nüüdseks leppinud.

Eelneva kirjeldusega jõuame nüüd aga poindini, mida tahan siin välja öelda. Meil ei ole Marioga üldse vaba aega. Mitte et vanematel seda üleüldse väga palju oleks, aga kui ma loen/kuulen teisi vanemaid kirjeldamas oma "lastevabu" õhtuid, mis hakkavad 19.00 õhtul, siis ausalt, mu lõug vajub meie kodu keldrisse! Osade vanemate jaoks on see lausa katastroof, kui laps hiljemalt kella 19-20ks ei maga. Mis mõttes ta teil kell 21-22 veel ringi trallib?! Nojah, me oleksime seitsmendas taevas, kui meil oleks iga jumala õhtu kella 19.00st alates OMA AEG! Kus me lihtsalt saamegi jalad seinale visata ja olla! Aga meil ei ole nii! HL on 24/7 meiega koos. Põhimõtteliselt kogu meie ärkveloleku ajal on ka tema üleval. Me ei saa mitte midagi ilma temata teha. Ärge nüüd valesti aru saage - see on loomulik, et oma lapsega peadki kogu aeg koos olema ja tema eest vastutama, aga ma räägin lihtsalt paarist õhtutunnist päevas, kus saaks nokitseda oma asjade kallal. Ei ole sellist asja...

Ja mitte et see vähe pingeid (pere)ellu lisaks. Väga raske on kohati. Aga noh, nagu ma juba kirjutasin, siis me oleme sellega nüüdseks leppinud.

Mis mind aga just täna kirjutama ajendas, kuigi me nüüdseks juba oleme peaaegu 3 aastat niimoodi elanud, on see, et olen HL-ga hetkel kodus, sest ta korjas endale mingi imeliku viiruse külge. Seetõttu pole ta ka väga hästi maganud. Lisaks siis tavapärasele magamamineku trianglile. Nii et jah, võite ette kujutada, kui kurnatud me siin Marioga oleme. Lisaks olen ma nüüdseks paar päeva tema kõrvalt kodus tööd üritanud teha. Sellega ei jõua väga kaugele! Väga raske on.

Eile just rääkisime sellest omavahel ja Mario nentis, et peab ühe õhtu enda jaoks võtma ja sõpradega viina võtma. Et siis on tal õhtuks lihased pehmed ja uni tuleb hea. Mitte et ta praegugi (minu arvates) nagu nott ei magaks! :-D Aga jah, raske on lapse emana ennast "vabaks võtta", kui teatud takistused lapsehoidjate leidmisel on... Nii et jah, lõputu nõiaring!

Ma ei kerja selle postitusega mingit kaastunnet vms, lihtsalt kirjutan praegu endast välja, et kergem hakkaks. Eks kõigil vanematel ole oma lastega seoses erinevaid häid ja halbu külgi. Mõni maadleb lutist võõrutamisega, mõni potitamisega - meil sellised muresid pole olnud ja seetõttu oleme oma taagaks saanud magamisega seonduva. :-)

Väike naljakas HL lause ka siia lõppu, et liiga nutuseks see asi ei kisuks. Üle-eelmises postituses kirjutasin, et HL-le meeldivad näkileivad sulatatud juustuga. Eile siis nõudis ta mu käest jälle neid näkileibasid: "Emme, tahan näkileiba meretähega." (Merevaiguga)

Armas jutustaja

Ma ei tea, kuidas see aeg kogu aeg niimoodi käest libiseb, et kuidagi siia kirjutama ei jõua (aga samas teisi blogisid lugema jõuan küll, ata-ata iseendale ma ütlen! :D)

Igatahes mõtlesin, et näitan teile paari videot Hannaloorest, kus on näha, kuidas ta üldjoontes meie õhtuid sisustab. Just nimelt tema sisustab, sest ta on meil paras jutustaja ja dikteerija. Aga see on nii armas ja tore, kui asjalik ja tark ta on. :)

Olgu sissejuhatuseks öeldud, et esimeses videos on see naljakas sõna, mida HL ütleb, telefon (ja mulle nii meeldib, kuidas ta seda ütleb!). Teises videos on ta hambaarst.

Lisaks on nii uskumatu mõelda, et meil juba nii suur tütar on. :) Uuel aastal saame tähistada tema 3. sünnipäeva!

Kolm HL lemmikasja/-tegevust

Ja ongi juba oktoober käes! :)

Et mitte heietada sellest, kui kiiresti aeg lendab, siis panen siia kirja kolm asja/tegevust, mis Hannaloorele viimasel ajal eriti meeldivad:

1) Näkileivad sulatatud juustuga

Mingi aeg meeldis talle lihtsalt võileiba süüa, või õigemini "monteerida" võileib mitmeks osaks lahti: kõigepealt tomat üle vasaku õla, siis juust ja sink üle parema õla ning kõige lõpuks keelega üle või limpsida. :D Ma tean, et seda on jube ette kujutada, aga jah, nii oli... Kuid ühel hetkel, kui Hannaloore tegi tutvust näkileibadega, armust ta kohe! Talle meeldib näkileibasid süüa sulatatud juustuga. Tavaliselt ta lipsib juustu leiva pealt maha ja krõbistab selle siis rahulolevalt lõpuni. Mõnikord laseb ta leiva peale isegi sinki või tomatit panna, kuigi üldiselt pean peaaegu alati mina siis need lisandid ise ära sööma.

2) Seljakotiga ringi taielda

Tal on praegu mingi seljakotiga-ringi-kõndimise maania. Tal on kaks pisikest seljakotti: üks koaala-teemaline, mille Krissu saatis talle Austraaliast ja teine Lotte-teemaline, mille ta sai eelmisel sünnipäeval kingituseks. 

Kõigepealt tuulab ta mööda raamaturiiuleid, võtab sealt mõned "kergemad" raamatud, kuhjab need seljakotti ja siis palub mul koti talle selga panna. Siis käib ta mööda korterit ringi, käsutab issi endale koeraks (paneb talle keti ka kaela) ja siis jalutab koos koera ja seljakotiga veel ringi. Siis läheb ta vannituppa ja ütleb, et on saunas. Saunas käimine võrdub tema mõistes siis sellega, et ta sorteerib oma koti sisu vannitoapõrandale laiali ja siis jutustab seal. Pärast võtab asjad üles ja paneb kotti ning läheb saunast "koju".

3) Paljalt kodus ringi patseerida

Üldiselt on nii, et me oleme aru saanud, et HL on paras nudist. :D Nii kui mina teda riidesse panen, siis hiljemalt 10 minutit hiljem paterdab preili mulle uhkelt Eva-kostüümis vastu. Tal pidavat nii mugavam olema. :) Noh, mis seal siis ikka! Oma kodus (ilma külalisteta) oleme tal lubanud nii olla, mis me teda ikka riietega siis ahistame.