6 küsimuse meem

Poleks uskunud, et järjekord ka minuni jõuab, sest olen ju selline "omaette-blogija", aga Pilleriin ulatas teatepulga mulle, nii et minu vastused on siin.

Kui sul oleks võimalik võtta endale ükskõik milline loom, siis kelle sa võtaksid?
Ma piirdun klassikalise koduloomaga ning ütlen kõhklemata, et võtaksin koera. Ma olen üdini koerainimene ning eriti meeldivad mulle sellised keskmise suurusega energiapommid (nt Jack Russeli terjerid on ühed suured lemmikud).
 
Kelle blogi lugedes tekib sul tunne, et sa tahaksid minna ja temaga paar drinki teha?
Dringi asemel teeks nt mõne magusa koogi ja tee koos Katre ja Britiga, sest nad tunduvad oma loomult minusarnased olema.

Mis oli su viimane heategu?
Ma annetan päris tihti riideid neile peredele, kel pole endal võimalik kõike soetada. Viimane heategu oligi see, kui andsin kolm kotitäit lasteriideid ühele perele.

Mis asjad sind närvi ajavad?
Silmakirjalikkus, topeltmoraalitsemine, valetamine, nõrgematele ülekohtu tegemine; uimerdamine sel hetkel, kui oleks vaja kiiresti tegutseda. J

Mis oli viimane uus asi, mida sa sõid ja mida enne mekkinud polnud?
Marineeritud angerjas. Ütleme nii, et see polnud väga ”minu teetass”. :-D
 
Millal viimati nutsid? Miks?
Viimati nutsin kuskil kuu-poolteist tagasi, kui Hannaloore kogu öö röökinud oli, sest ma lihtsalt ei osanud teda kuidagi enam lohutada, ja ma lihtsalt murdusin. Nutsin ära ja kohe läks kergemaks.
Tegelikult oli asi hammastetulekus ja köhas, mis ei lasknud tal üldse magada.

Annan teatepulga edasi Karolinile.

Kingitus Kariinibabylt

Eelmisel aastal like'isin Facebookis sellist lehte nagu Kariinibaby. Lehe omanik on osavate näppudega tragi naine, kes valmistab beebidele lutikette, kõrinaid, vankrikaunistusi jm. Kuna too aeg otsisin Liisu pisikesele Rikole midagi meeneks, siis otsustasin tellida kõrina, mida on hea närida. Ega siis Hannaloore ka ilma saanud jääda.

Riko kõrinale sai lisatud ka sünnikellaaeg.

Hannaloore omale kellaaeg ei mahtunud, kuna nimi päris pikk. :-)

Kariinibaby lehekülg teeb aeg-ajalt oma fännide vahel loosimisi ning 1500 fänni täitumisel läksid loosi kaks lutiketti: üks poisile, teine tüdrukule. Otsustasin ka siis oma nime loosikasti "supsata". Ja ennäe imet! Võitsingi! Elu esimene FB-võit. :-D
Igatahes Hannaloore suvine lutikett näeb välja selline:

Suvine lepatriinu ja maasikas

Kuna Hannaloore on oma elust vist vaid paar nädalat lutti imenud, siis tal reaalselt seda ketti vaja pole, aga ilus on see ikkagi. Mõtlesin, et tulevikus saaks seda kasutada nt võtmehoidjana või helkuri kinnitamiseks.

Ustesaaga update!

Jätkuks sellele postitusele, siis üle kivide ja kändude on meil nüüd uksed tubadel ees. Halleluuuuuuja! Ma kas olen ähvardamise ja kurja-jutu-kuninganna või on Härra Venitajal (aka firma omanikul) ka südametunnistus, mis viimasel hetkel kõvasti häirekella hakkas lööma.

Lühidalt võin veel öelda, et päris esimesel korral pärast minu ultimaatumi esitamist, mil ta tulla lubas, ta muidugi ei tulnud, kuid täna see kaunis päev lõpuks oli. Ei läinudki väga kaua aega - kõigest pool aastat! (See oli muidugi iroonia praegu).

Muidugi ei suutnud ta tööd ikkagi lõplikult ära teha: iluliistud jäid paigaldamata, kuna kinnitusi polnud kaasas. Mnjah, see isegi ei üllatanud mind enam. Ütlesin talle, et me kinnitame need ise, lihtsalt et ta kiiremini minema läheks. Ma ei taha enam sekundit ka nende uste peale mõelda, õigemini selle firma peale. Uste peale pean ikka mõtlema, seda enam, et nüüd neid kogu aeg "liutama" saab hakata. :-D

Üleval siis näha hõbedane äär, kuhu peaks iluliist peale tulema. Sellega tegeleme lähiajal ise.

 

 

Vahepeal jõudis ka meie tellitud diivan kohale. Päris mõnus on. :-) Selle pärast on mõnus, et Eestis leidub ka firmasi, kes oskavad oma lubadustest kinni pidada ning käituvad nagu peab. Ja selle pärast on ka mõnus, et me ei pea enam mingi äravajunud kušeti peal istuma.

Head algavat nädalavahetust kõigile! Loodetavasti tulevad ilusad ilmad.

Spring is in the air!

Klienditeenindus Eesti moodi: ühe firma näitel

Ma ei ole üldiselt selline inimene, kes tahaks halbu ja negatiivseid emotsioone tekitanud olukordi spetsiaalselt rõhutada, aga kuna olen juba mõnda aega bloginud ning avastanud, millised võimalused on sellisel vormil asju "paika loksutada", siis kasutan seda väljundit ka enda probleemi puhul.

Ütlen kohe alustuseks, et räägin konkreetselt meie pere kogemusest ning ma palun mitte võtta isiklikult, kui Sa ise oled ettevõtja või klienditeenindaja. Ma tean, et kõik firmad ei ole sellised. Ma tean, et Eestis leidub ka häid klienditeenindajaid, KUID hetkel on mul selline tunne, et minu viimase aja kogemused hakkavad üles kaaluma seda positiivset osa, mida kaubanduses leida võib.

Nimelt tellisime 2013. aasta oktoobri alguses firmast X (kui tahad firma nime teada, siis kirjutan Sulle selle privaatselt) garderoobid ja liuguksed ning kahe toa vahele ka kaks vaheust (toimivad liugukse põhimõttel, lihtsalt on tavalise ukse asemel). Kõik oli ilus ja kena, firma omanik käis isiklikult koos värvinäidistega meil kodus, võttis mõõdud ning oli igati asjalik. Töö lubati valmis teha orienteeruvalt kuu ajaga. Okei, olime sellega nõus ja arvestasime, et saame äkki enne minu sünnipäeva (30. november) või hiljemalt enne jõule asjaga ühele poole.

11. novembril 2013 kandsin firma arvele teise osamakse ehk kogu tellimuse summa oli nüüd tasutud. Muuhulgas küsisin, et millal garderoobid ja vaheuksed valmis saavad ning äkki õnnestub juba neil lähiajal paigaldama tulla. Selle küsimuse peale kirjutas omanik nii:

Tere
Kahjuks ei ole veel valmis garderoob.
Valge puu plaadi tootmisega on tehases probleemid ja siiani ei tea millal juurde tehakse ja kui kiiresti kätte saab. Pidin Teile täna just kirjutama ka.
Leidsin ühe teise tootja sarnase plaadi. Sellel on triibud kergelt beezikamad kui teisel olid aga muidu üpris sarnane. Kas see sobiks asemele? Kardan, et õiget plaati peab vähe kauem veel ootama.

Ühesõnaga "valge puu" oli selle plaadi värvitoon, mida soovisime. Aga seda ei olnud tehases. Ja "Pidin Teile täna just kirjutama ka." ei viita väga sellele, et omanik oleks soovinud meid kui kliente sellest teavitada. See tuli põhimõtteliselt kogemata välja ning ma ei tea, kas meid olekski sellest teavitatud, kui ise poleks küsima hakanud. Okei, nõustusime siis variandiga "Sellel on triibud kergelt beezikamad kui teisel olid aga muidu üpris sarnane".

Jäime siis lootusrikkalt garderoobide ja uste valmimist ootama.

Detsembri lõpus 2013 lõpuks (pärast mitmeid lubadusi paigaldaja tuleku kohta) siis paigaldaja saabus. Üksi. Suurte täistahveluste ning garderoobi sisudega. Mul hakkas temast ausalt öeldes isegi kahju, et ta üksinda teisele korrusele neid plaate pidi tassima. Aga noh, mis siis ikka - töö on töö ja ju ta on seda harjunud tegema. Rassis terve päeva. Kell oli juba miski 16 paiku, kui teatas, et vaheuksi ta täna ette panna ei saa, kuna uste kinnitused on tehases valesti komplekteeritud ning ta peab uute kinnituste järele minema. Ütles veel, et loodab õhtul tagasi tulla ning töö ära lõpetada. Aga kuna ta garderoobid oli koos ustega ilusti ära lõpetanud, ütles, et asjad võib kappidesse panna, et need ei sega hiljem uste ülespanekut. Okei, olin natuke küll pettunud, et asi nii lõppes, aga samas ka rõõmus, et saan lõpuks kõik kodinad, mis põrandal kottides/kastides vedelesid, kappidesse panna.

Nagu te aimata võite, siis õhtul ta ei tulnud. No mõtlesin, et okei, pühad ja aastavahetus tulevad peale, et niikuinii on neil kiire, et ei hakka siis praegu neid torkima.

13. jaanuaril 2014 lõpuks siis uurisin, et millal paigaldaja töö ära lõpetab ning sain sellise vastuse:

Tere
Üritan välja selgitada. Tuli ausalt öeldes uudisena, et see veel tehtud ei ole :)
Väga vabandan ja annan teada kohe kui saan targemaks.

Mul vajus suu lahti! Mis mõttes "Tuli ausalt öeldes uudisena..."??!?!?!??? Kas sul pole oma firma tegevusest üldse mingit ülevaadet?

12. veebruaril 2014 sain järjekordse lubadusi täis kirja:

Tere
Väga vabandan, et vastus on viibinud. Oma arust jõudsin juba ka vastata aga ajaloost ei leidnud midagi :)
Ustega on nüüd nii, et uus ports vaja minevaid rattaid tuleb arvatavasti uue nädala alguses.
Vahepeal olid küll õiged olemas juba aga need kuulusid seeriasse mis kutsuti tagasi mingite vigade tõttu. Uus ja korralik kaup tuleb siis peagi ja kohe kui olemas, siis üritame ka Teie juurde jõuda ja uksed üles panna.

Juhhuuu! Olin juba lootusrikas, et lõpuks saame ka kahe toa vahele uksed ette, et Mario ei peaks iga õhtu koos Hannaloorega magama minema, kui ta tegelikult sooviks näiteks vaikselt arvutis midagi nokitseda või telekat vaadata. Kuna Hannalooret nii huvitab ju see, mida issi arvutis teeb, pole magamaminekust haisugi. Üha enam hakkas meid nende uste puudumine häirima, sest meil tõesti oli neid vaja! Kõik õhtud on preili magamasaamisega selline trall, sest meil pole magamistoal ust, mis summutaks häiriva valguse ja helid.

6. märtsil 2014 kirjutasin neile, et millal siis paigaldaja tulla saab, ning sain vastuseks:

Tere
Kahjuks ei julge nüüd see nädal veel tulla. Saime terve perega mingi haiguse külge ja kuigi täna
on juba parem olla, ei taha veel igaksjuhuks väga ringi liikuda, sest äkki nakkab edasi. Usun, et järgmise nädala alguseks on juba kõik ok ja siis tuleme.

Kuidas puutub sinu pere haigus paigaldajasse? Kas nüüd plaanib siis omanik ise paigaldama tulla? Kuhu paigaldaja-mees jäi, kes asja alustas?

3. aprillil 2014 kirjutas omanik järgmist:

Tere
Üritame tulle järgmise nädala alguses. Õnnestus siin perega taas üks haiguse laine ära teha ja ei tahtnud kodudes käia siis väga. Nüüd tundub, et oleme üle saanud ja õnnestub tööd ära lõpetada. Üritasin vahepeal ka paigaldajat Teie juurde saata aga tal ei õnnestunud tulla.
Kiire küsimus veel nüüd ka. Et kaua aega möödas, siis mis sinna Teie juurde täpsemalt jäi? Kas ainult uksed või on siinide sees rattad või midagi veel olemas? On juba väike segadus tekkinud kui palju asju tuleb kaasa võtta.

Järjekordselt küsin ma: kas sa tuled ise neid uksi paigaldama? Kogu aeg olete haiged? Kahju!
Vahemärkusena mainin, et telefonitsi kirja autorit kätte polnud võimalik saada, kuna suunas kogu aeg postkasti. See ajas marru!

Ütleme nii, et mul viskas lõpuks totaalselt ikka kopa ette see teema ning kirjutasin 10. aprillil 2014 firma omanikule nii:

Tere! 
Kuna teiepoolne passiivsus on mind juba pahaseks teinud, siis on minu ettepanek järgmine: kui te järgmise nädala jooksul meie juurde paigaldajat saata ei suuda, siis palun tehke tasaarveldus puudu jäänud vaheuste kinnituste ning nende paigaldamiseks kuluva töötasu väärtuses (170€); või kui ka see jääb teil "haiguse tõttu" kahe silma vahele, olen sunnitud pöörduma Tarbijakaitsesse või muudesse tarbijat kaitsvatesse instantsidesse.
Kaua võib venitada!

Sain 14. aprillil 2014 vastuse:

Tere
Annan endast parima, et saaks ikka see nädal ära käidud. Kahjuks ei ole koht selline kust iga päev saab mööda sõidetud aga üritame ikka kohale tulla. Anname päeva varem ette teada.

Nii. Ma ei saa aru, kas mina olen idioot, või peaks olema nii, et kui firma võtab kliendilt töö vastu, siis ta ei too ettekäändeks "Kahjuks ei ole koht selline kust iga päev saab mööda sõidetud". Ma ei oska muud küsida, kui MIS MÕTTES? Mina olen tellija, kes on rahad ära maksnud ning ootab töö teostamist, ja kui sina oled ettevõtja, kes võttis töö vastu (teades, et me elame kohas, kust iga päev mööda ei sõideta), siis on sinu KOHUSTUS see töö ära lõpetada. Kas järgmine kord, kui kuskile midagi tellima lähen, pean enne küsima, et kas teil on võimalik meie tellimus vastu võtta? Me elame totaalses pärapõrgus. Me ei ela Tallinnas!

Ütleme nii, et viimasel ajal on meil Marioga väga palju erinevaid negatiivseid kogemusi seoses klienditeenindusega. Kui sa Tallinnas ei ela, siis SÖÖ SITTA põhimõtteliselt (vabandust väljenduse pärast). Mitte keegi ei viitsi ühtegi lisaliigutust teha. Nii, kui rahad tellimuse/asja eest on käes, siis AIDAA!!! Mitte kedagi ei huvita! Ma ei saa lihtsalt sellest aru, kuidas Eestis on võimalik niimoodi inimestest (kaaskodanikest) lihtsalt ÜLE SÕITA?!?!?!? Ma saan aru, et sinu Viimsi häärber ja Hummer vajavad üleval pidamist, aga no kas tõesti KÕIK ettevõtjad on oma sloganiks valinud "Ratsa rikkaks ükskõik, mis hinnaga!"????

Mis te arvate, kas ma usun üldse, et nad meile need uksed paigaldavad? Ilmselt mitte!

Off topic: Paar nädalat tagasi tellisime diivani ära. Ja ma juba hirmuga mõtlen, mis jamad nüüd sellega seoses tekivad. Süda läheb lihtsalt pahaks selle kõige peale.

Kas teiega on ka midagi säärast juhtunud? Kuidas käitunud olete? Mida meile soovitate? Või ongi selline käitumine Eestis normaalne?

Elu enne lapse sündi

Mäletad, milline oli elu enne lapse sündi? Kas elu üldse eksisteeriski enne seda? :-D

Enne last/lapsi:
- ootasid reedeid, et pikast töönädalast puhata ja väheke auru välja lasta. (Praegu pole vahet, kas tegemist on esmaspäeva, kolmapäeva või laupäevaga - kõik on ühtemoodi.)
- magasid, millal tahtsid ja nii pikalt, kui tahtsid. (Oi, kuidas vahel lihtsalt tahaks silma looja lasta, aga no väike putukas su kõrval lihtsalt ei lase.)
- koristasid siis, kui meelde tuli. (Praegu on lihtsalt kohustus IGA PÄEV koristada, et pisike tolmurullide sees ei supleks ning ise mänguasjade laari sisse ära ei upuks.)
- tegid süüa siis, kui tahtsid ning said nautida sooja toitu/kuuma jooki. (Hetkel tuleb kinni pidada lapse päevaplaanist ning enam-vähem kindlatel kelleaaegadel sa lihtsalt tead, et keegi hakkab süüa nõudma! Ning kui oled just parajasti oma portsu kõrvale pannud või kohvi valmis saanud, siis sa lihtsalt TEAD, et kohe on vaja hakata lapse kapriise rahuldama ning järgmisel hetkel, kui saad sööma hakata, on su toit/jook jahtunud.)
- said rahulikult vannis mõnuleda ja vetsus istuda. (See punkt ei vaja vist kommentaare hetkeseisu kohta...)
- käisid trennides, sest sul oli ENERGIAT. (Khmm, nojah!)
- käisid väljas ühe kotiga! (Mugav, kas polnud?)
- ei vaadanud telekast vabatahtlikult multikaid ega lastesaateid. ("Meeleheitel koduperenaised", "Grey anatoomia", "Kaks ja pool meest", "Minu pere" jm toredad seriaalid on asendunud "Lastetoa", "Lammas Shauni", "Mesilase Maia" ning "Maša ja karuga")
- ei otsinud kaubandusest lastekaupade allahindlusi. (Oot, mis? Mähkud on soodushinnaga? Kus?)
- polnud sinu rahakotti vallutanud erinevate toidupoodide sooduskaardid. (Aitäh-kaart, Partnerkaart, Säästukaart, Rimi kaart ja-mis-kõik-muud-kaardid, oli sul neist aimugi?)
- oli su auto (peaaegu) ideaalses korras. Seal ei leidunud toidupuru, mänguasju, mähkmeid, tekke, jalutuskäru jm lasteasju. Ja lastelaulude CD asemel said kuulata uudiseid!
- käisid haruharva apteegis. Nüüd oled seal ka püsiklient!

* Kindlasti jäid paljud tähtsad tähelepanekud siin postituses välja toomata, aga no see on ka ju üks lapsevanema "sündroom": lühike mälu! :-D Ja et kellelegi vale muljet ei jääks - hoolimata kõigest sellest ARMASTAN ma oma last üle kõige siin ilmas ja ei kujutaks oma elu temata ette! See kõik lihtsalt käib lapsevanemaks olemise juurde.

Operaator Hannaloore

Alati heatujuline operaator tööpostil

Ah, mahub istuma küll!

Waiting for the Summer...