Tere-tere!
Vaatasin, et ma polegi kirjutanud Hannaloore juubelist ja viimasest korrast, kui käisime Viimsi Spaas. Parandan siis selle vea. :)
Hannaloore sai jaanuaris juba 10-aastaseks! Uskumatu, kui kiiresti on sirgunud pisikesest tüdrukust iseseisev nooruk. Kui sellele pikemalt mõtlema hakata, tulevad pisarad silma. Enam ammu ei ole ma saanud talle riideid valida ega oma "maitse järgi" teda suunata, sest seda kõike teeb ja otsustab ta ise.
Ma ei hakka ka eitama, et alati on olnud lihtne. Ei ole, vahel on väga raske. Seda kõike seetõttu, et suureks saamine ongi keeruline ja vahepeal kasvavad emotsioonid üle pea. Nii vanematel kui ka lapsel endal. Oleme alati proovinud temaga suhelda kui võrdsega, aga viimasel ajal olen täheldanud, et natuke raske on temani jõuda. Loodan, et meie suhted ei ole päris lõpuni "hukule määratud" ja leiame selle sideme õigepea üles.
Hannaloore on väga iseseisev, asjalik, tark ja sõbralik. Ta on hinnatud sõber nii poiste kui ka tüdrukute seas. Ta hindab ka ise väga kõrgelt oma häid sõprussuhteid. Talle meeldib väga kunst ja käeline tegevus. Ta võikski kogu aeg oma toas laua taga erinevaid projekte nokitseda.
Eks teda on haaranud ka nutimaailm ja päris palju on ta seal. Tihtipeale tekivadki meil konfliktid sellest, et mina soovin tema nutiaega piirata ja suunata ta koolitükke tegema, aga tema seda muidugi ei taha. Eks ma liiga palju võibolla "soiungi" kooliteemadel ja tema jaoks on see tüütu. Hinded on tal alati väga head olnud, selles osas ei ole mingeid probleeme. Pigem on olnud olukordi, kus olen näinud, et netikius kipub tema suunal tulema. Siis olen palunud tal teha pausi ja mitte enam nii palju ekraani taga olla. See on loomulik, et noored ei saa aru vanemate headest kavatsustest ja lähevad endast välja. Olen püüdnud temaga sel teemal vestelda ja pakkunud alternatiive selleks, kuidas oma emotsioone maha laadida. Töötame veel selle kallal, et paremini välja tuleks.
Praegu käib ta agaralt saviringis ja vabariigi aastapäeval andis Rapla kiriku hoovis pidulikult kodutütarde vande. Uhke tunne! Nii meil kui ka temal.
Hannaloore soov oli oma sünnipäeval minna sõpradega kinno ning pärast seda Trampolinosse hüppama. Kuna ta varasemalt erilisi soove pole esitanud, siis täitsime selle. Nii Hannaloore kui ka sõbrad jäid peoga rahule. Minu meelest näitab seda eriti hästi see, kui peolt koju sõites täitub auto jutuvadinaga ja jagatakse aktiivselt muljeid.
Natuke teisel teemal.
Me oleme paar korda käinud perega Viimsi Spaas, sest lastele väga meeldib sealne H2O-veekeskus. Kuna oleme viiekesi, siis oleme ööbinud sviidis, mis on mõnusalt avar. Esimesel korral olime vanniga toas, seekord saunaga variandis. Ka minu ema ja Kristin olid viimasel korral spaas kaasas. Saime vahetustega lastega olla ning ka väikese kokteili juua. Mõnus!
Tahaksin kirjutada veel Heete lasteaias käimisest ja meie pulmade planeerimisest. Põnev!
