1 a 3 k:
Aitäh
Anna
Mämm-mämm
Ai-ai
Auh-auh (ükskõik, mis loom: koer, kass, hobune. Kõik on auh-auhid)
Emme (tähendab ka issit, õde, ükskõik, kelle poole on vaja pöörduda :), samas ka "tere" ja "vaata")Tjee (see)
Mis see on? (osutab näpuga asjale, mille kohta küsib)
1 a 5 k:
Kui midagi küsida, siis eitava vastuse korral naeratab ja raputab pead. Lisaks teeb juurde sellist armsat hmmm-häälitsust. :D
Kui öelda, et "Lähme nüüd tuttu, tee tšau-tšau!", siis lehvitab entusiastlikult kõigile.
1 a 7 k:
Sinna (osutab näpuga, kuhu peaks minema)
Lehvitab ka agaralt multikategelastele, kes lehvitavad. :D
Issi (ei kasuta alati issile osutamiseks, võib lihtsalt inimest mõelda, vahepeal asendas issi sõnaga emme)
Ei taa! (ei taha!)
Siin! (vastuseks küsimusele: Kus Henk on? Lisaks hoiab käsi silmade peal ja vastuse hõikamise ajal võtab käed silmadelt ära.)
1 a 8 k:
Kasutab nüüd teadlikult sõna Issi oma issi poole pöördumiseks.
1 a 9 k:
Kats, viis (kaks, viis; üritab loendada 1-2-3)
1 a 10 k:
Te'e (tere; üks lahe seik selle sõnaga seoses: sõitsime rattaga ja möödusime aiamaalt, kus kaks naist aiatööd tegid. Henk hõikas minu seljatagant rattatoolist "Te'e!" ja naised vastasid talle "Tere!". Mina neid naisi enne ei märganudki ja ütlesin ka selle peale tervituse vastu. :D)
Henk tahab jooksma hakates, et talle öeldaks: "Tähelepanu, valmis olla, läks!". Ta üritab seda sama alati ise ka öelda. :D
Ei mäleta enam täpselt, aga juba ammu oskab Henk näidata nina, silmi, suud, kõrvu, juukseid, käsi, jalgu küsimise peale. Lisaks "viskab viit" ja "annab patsu".
2 a:
Kii (kivi)
Taadaa! (kui keegi ees ütleb head aega, siis Henk lehvitab ja hüüab taadaa!)
Bibibii (veel; kasutab seda millegi juurde/veel küsimiseks, nt seisab laua juures ja korrutab bibibii, siis ilmselt tahab laualt juua või süüa.)
Kiigu (kiikumise kohta)
Prr-prr-prr (väljendab nii, kui tahab oma mängumotikaga sõitma minna)
Kaa (mõnikord ütleb nii, kui tahab ise KAA või kui keegi teine peab KAA midagi tegema)
2 a 2 k:
Oue (õue)
Näitab näpuga, kuhu keegi peab istuma/minema (nt kui tahab joonistada, siis näitab näpuga, et tema kõrvale istutaks ja annab pliiatsi kätte, et koos temaga joonistama hakataks).
2 a 4 k:
Kinnad (kindad)
2 a 5 k:
Ei nää (ei näe)
Eina ninna (ei saa minna)
Piim
Ei taha (h-täht on ilusti lisandunud)
Siin ka (osutamiseks, otsimismängu ajal)
2 a 9 k:
Auto viiu-viiu (politseiauto, kiirabi)
Putt (pult)
Õde (Hannaloore)
Kõtt täis (kõht täis)
Oskab nimetada ja näidata kehaosi (lihtsamaid)
Seletab väga pikalt ja põhjalikult, kui oleme dialoogis. 😊 Kõik sõnad ja väljendid ei tule meeldegi. Iga päev võib olenevalt olukorrast kuulda temalt uusi sõnu.
1 a 7 k:
Sinna (osutab näpuga, kuhu peaks minema)
Lehvitab ka agaralt multikategelastele, kes lehvitavad. :D
Issi (ei kasuta alati issile osutamiseks, võib lihtsalt inimest mõelda, vahepeal asendas issi sõnaga emme)
Ei taa! (ei taha!)
Siin! (vastuseks küsimusele: Kus Henk on? Lisaks hoiab käsi silmade peal ja vastuse hõikamise ajal võtab käed silmadelt ära.)
1 a 8 k:
Kasutab nüüd teadlikult sõna Issi oma issi poole pöördumiseks.
1 a 9 k:
Kats, viis (kaks, viis; üritab loendada 1-2-3)
1 a 10 k:
Te'e (tere; üks lahe seik selle sõnaga seoses: sõitsime rattaga ja möödusime aiamaalt, kus kaks naist aiatööd tegid. Henk hõikas minu seljatagant rattatoolist "Te'e!" ja naised vastasid talle "Tere!". Mina neid naisi enne ei märganudki ja ütlesin ka selle peale tervituse vastu. :D)
Henk tahab jooksma hakates, et talle öeldaks: "Tähelepanu, valmis olla, läks!". Ta üritab seda sama alati ise ka öelda. :D
Ei mäleta enam täpselt, aga juba ammu oskab Henk näidata nina, silmi, suud, kõrvu, juukseid, käsi, jalgu küsimise peale. Lisaks "viskab viit" ja "annab patsu".
2 a:
Kii (kivi)
Taadaa! (kui keegi ees ütleb head aega, siis Henk lehvitab ja hüüab taadaa!)
Bibibii (veel; kasutab seda millegi juurde/veel küsimiseks, nt seisab laua juures ja korrutab bibibii, siis ilmselt tahab laualt juua või süüa.)
Kiigu (kiikumise kohta)
Prr-prr-prr (väljendab nii, kui tahab oma mängumotikaga sõitma minna)
Kaa (mõnikord ütleb nii, kui tahab ise KAA või kui keegi teine peab KAA midagi tegema)
2 a 2 k:
Oue (õue)
Näitab näpuga, kuhu keegi peab istuma/minema (nt kui tahab joonistada, siis näitab näpuga, et tema kõrvale istutaks ja annab pliiatsi kätte, et koos temaga joonistama hakataks).
2 a 4 k:
Kinnad (kindad)
2 a 5 k:
Ei nää (ei näe)
Eina ninna (ei saa minna)
Piim
Ei taha (h-täht on ilusti lisandunud)
Siin ka (osutamiseks, otsimismängu ajal)
2 a 9 k:
Auto viiu-viiu (politseiauto, kiirabi)
Putt (pult)
Õde (Hannaloore)
Kõtt täis (kõht täis)
Oskab nimetada ja näidata kehaosi (lihtsamaid)
Seletab väga pikalt ja põhjalikult, kui oleme dialoogis. 😊 Kõik sõnad ja väljendid ei tule meeldegi. Iga päev võib olenevalt olukorrast kuulda temalt uusi sõnu.
3 a 11 k:
Saime suunamise perearstilt kliinilisele logipeedile konsultatsiooni saamiseks.
Lasteaiast soovitati käia konsultatsioonil, sest Hengi kõne on kohati ebaselge, ta vahetab sõnas omavahel häälikuid, osad häälikud on puudu. Vaatame, mis logopeed ütleb. Mina isiklikult näen viimase aasta jooksul, et Hengi kõnes on toimunud suur areng, aga ilmselt pole see siis teiste lastega võrreldes piisav.
4 a 9 k:
Oleme Hengiga aktiivselt logopeedi juures käinud. Mõnikord teeb ta ilusti kaasa, teinekord peab logopeed kõik oma nipid käiku laskma, et teda tööle saada. Aga Henk on tubli. Eks häälikute vahetamist ja osade juba valesti kinnistunud sõnade ütlemist tuleb ikka ette, aga ma näen, et iga kuuga läheb asi paremaks.
Hengi puhul on tähtis see, et tuleb harjutada ühelt tegevuselt teisele üleminekut - ta võib olla keskendunud ja läheb liiga lühikese etteteatamisaja tõttu endast välja, kui ei saa seda tegevust jätkata, mida tahab. See on tema eripära ja loodetavasti ajaga leebub.
Hengi puhul on tähtis see, et tuleb harjutada ühelt tegevuselt teisele üleminekut - ta võib olla keskendunud ja läheb liiga lühikese etteteatamisaja tõttu endast välja, kui ei saa seda tegevust jätkata, mida tahab. See on tema eripära ja loodetavasti ajaga leebub.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar