Pole nüüd jälle tükk aega mingit kokkuvõtet HL arengust teinud.
Lasteaias käib Hannaloore nüüdseks peaaegu kuu aega (järgmisel nädalal saab kuu täis) ja võin öelda, et ta jäi juba päris esimesest päevast hea meelega sinna. Eks ta alguses ei julgenud lihtsalt teisiti käituda võõras keskkonnas (st ei hakanud kohe iseloomu näitama jne).
Esimese nädalal, kui tal järel käisin, siis käisime tiiru tema kapi juures ära, jutustas mulle "lasteaia asju", ja siis pani padavai! uuesti rühma tagasi. Peitis end kuskile nurka ära ja kui ta üles leidsin, siis lõkerdas naerda ja jooksis uuesti peitu. Selline higistama ajav tagaajamine käis.
Praeguseks on asjalood nii, et kui mina tal järel käin, siis ta enam väga tagasi ei jookse. Lehvitab rühmakaaslastele ära ja siis hakkab üks õueriiete selga pusimine. Ma olen lõpuks ise läbimärg, sest lihtsalt nii palav on! :) Nädala jooksul käib hästi palju ka Rita tal järel ja temaga HL riietepanekul trikke ei tee. No vähemalt seegi hea.
Keeleliselt on HL jälle väga palju uusi sõnu kasutusele võtnud. Alles üks päev ütles mulle ühte multikat vaadates: "Emme, spaidermäään!" :D (sest seal videos oli Spiderman). Tegelikult pean uute sõnade all ikkagi silmas selliseid, millega ta igapäevaseid fraase moodustab.
Täna nt avastasin, et ta paneb täiesti iseseisvalt kokku puust pildiklotsid. Teadsin juba varem, et talle meeldib nende piltide kallal nokitseda, kuid varem pole ta tervet pilti kokku saanud. Talle meeldib ka lasteaias sarnaste klotsidega mängida ja ilmselt sealt on külge jäänud mingi mängupisik.
Haigusi levib praegusel ajal lasteaias palju. Juba päris esimesel nädalal jäi ka HL nohusse. Hetkel pidi rühmas levima kõhuviirus. Ma üritan mitte üle mõelda ja haigust ise lapsele külge mõelda (loodan ka rotavaktsiinile, mis HL-le tehtud on) - et äkki seekord läheb mööda. Aga jah, ma tean, et haigused ju käivadki mööda inimesi ja ega keegi nende eest kaitstud pole. Ei tohi lihtsalt paranoiliseks muutuda.
Potilkäimisega on nii, et panime küll esimesel nädalal HL-le mähkud lasteaeda kaasa - nii igaks juhuks, eriti õueskäimisi silmas pidades, kuid need kaks "originaalmähkut" seisavad tal ikka seal kapis. Seega mähkusid ta päeval ei kanna. Eks mõned õnnetused on ikka juhtunud, kuid see on normaalne.
Ööseks veel mähku paneme, sest ausalt öeldes pole ma jaksanud end käsile võtta ja harjutada talle sisse harjumus öösel pissil käia. Kuna ta joob ka üsna palju enne magamajäämist (ja ka öösel), siis on see kahe harjumuse juurutamine minu jaoks hetkel pigem hirmutav. Eks see mähkumajandus on praegu endale ju mugav ka, kuigi ma tean, et ta on juba ammu sellises vanuses, kus võiks ju ka öösel oma põit kontrollida. Aga kordan veelkord - asi on täiesti minu laiskuses kinni.
Saaks õhtuti preili ilusasti magama ja öösiti ilma ärkamiste/nutmisteta, siis võibolla võtaks asja kiiremini käsile. Ma ei taha Hr Murphy pärast hakata midagi ära sõnuma, aga magama jäämisega hakkab juba vaikselt paremuse poole minema.
Homme teeme jälle traditsioonilise mõõtmise, kaalumise (peaks ka uue jalašablooni tegema - esimese ja viimase šablooni vahe ajaliselt on vist paar-kolm kuud, aga selle ajaga on jalg niimoodi visanud, et hoia peast kinni. Mitte ühtegi jalanõud ette osta ei saa ühesõnaga.) Riided on ka hakanud kuidagi korraga väikeseks jääma. Pean lasteaeda silmas pidades ostma talle rohkem sukkpükse ja kleite/tuunikaid, sest nendega on tal kõige mugavam.
Kokkuvõtvalt ja mitte ühe sõnaga, siis meil läheb hästi (ptüi-ptüi-ptüi) ja ootame vaikselt juba kevadet ning soojemaid ilmu, et saaks kergemalt riides käia ning kauem õues olla. :)
