Looteanatoomia ultraheli

Käisime eile looteanatoomia ultrahelis ja saime kinnitust, et beebiga on kõik kõige paremas korras. Pikkust on 8,6 cm, kaalu natuke alla 400 grammi. Päris naljakas on mõelda, et rasedus on poole peal ja laps "alles" nii pisike. :D Aga eks see loodus olegi üks imeline süsteem, kus kõik on ülitäpselt paigas.

Igatahes kui soo teadasaamiseks läks, siis ma olin nii ärevust täis. Tegelikult olin juba kogu hommiku ärevuses olnud. Me olime kogu aeg Marioga omavahel arutanud, et kuna rasedused on nii erinevad olnud, siis kindlasti on seekord poiss. Kuigi loomulikult ei saa alahinnata fakti, et ma olen nüüd vanem ja keha võibki teistmoodi reageerida, siis midagi sees ikkagi ütles, et üks pisike poiss meile tuleb.

Ja tadaa: nii ongi! :) Mina, oma geniaalsuses, küsisin muidugi arstilt, et "Vabandage, aga kuidas te neid organeid seal vaatate?" Mis tal siis muud üle jäi, kui kõik üksipulgi lahti seletada ja ette näidata. Meile sattus väga rahulik ja tore arst ka, nii et ma arvan, et ta on minusuguseid "otusid" ka varem näinud oma geniaalsete küsimustega. Igatahes, beebi näitas ilusti oma varustuse ette ja kahtlust ei jäänud. Nagu varem ka Hannaloorega - iga kaamera taga, kus teda vaadati, oli kohe näha, et tegemist tüdrukuga.

Mario reaktsioon poja-uudisele oli muidugi omaette klassika: "Ma nüüd pean natuke seedima seda asja. Tsiklit ei saagi siis maha müüa!" :D Hea mees noh! Kas sa tahad öelda, et sa ei plaaninudki HL jaoks seda alles hoida? Purustad niimoodi oma hormoonidest ülepulbitseva naise unistused. :D

Nüüd aga poisiasju ostma ja poisinimesid mõtlema! :D

Väike Rapuntsel

Hannaloore printsesside "hullus" on vast paljudele juba teada, nii et ma ei pea ilmselt eraldi kordama, millise õhinaga preili oma "uued juuksed" kingikotist välja kahmas, kui neid märkas. :D Tüüpiline olukord meil kodus ongi selline, kus HL kalpsab ringi kas Anna, Elsa või Rapuntsli kleidis ja laulab või räägib multikast tuttavat teksti. (Tal on väga hea mälu! Nagu suuremal osal lastest... vist :D)

Ühel õhtul, kui ma olin aidanud talle paruka pähe, siis "juhtus" hästi armas olukord, kus ta vaikselt elutuppa hiilis (meie Marioga istusime diivanil), seina tagant välja piilus ja oma armsa haldjahäälega hüüdis: "Arvake, kes siin on?!" Ta oli lihtsalt nii nunnu oma pika patsiga. Minu meelest haldjakõrvad veel puudusid. :D

Mõni õhtu, kui ta eriti printsessihoos on, siis ta laulab Elsa laulu (inglise keeles muidugi! :D) ja palub siis mul ka laulda. Enamus kordi on mul õnnestunud sellest kohustusest mööda laveerida, aga no eks mõnel korral pean ikka lõõritama ka. Aga eks te vaadake Rapuntsli monoloogi videost ise. :)

HL sünnipäevapidu mängutoas

Hannaloore 4. sünnipäeva pidasime Imelisel Mängumaal. Valisime mängutoa, sest see tundus piltidel suur ja avar. Me polnud küll seal varem käinud ja õnneks ei pidanud ka pettuma - ruumi oli seal palju, asjad olid puhtad ja korralikud ning teenindus viisakas.

Päevakangelanna ootas oma pidu juba ammu-ammu ja rääkis veel samal hommikul, kuidas tema on ikka täna kõige tähtsam ja kõik tulevad teda õnnitlema. Kokkuvõttes võib öelda, et ta silmad särasid rõõmust küll rohkem kui tavalistel päevadel, nii et kogu ürituse võib õnnestunuks lugeda. :)

Rääkisime ka preilile, et teda ootab sünnipäeval üks üllatus. Tema hakkas aga kohe meid veenma, et me ära räägiksime, mis üllatusega on tegu. "Kas see on üllatusmuna?" uuris ta õhinal näoga. "Ei, see ei ole üllatusmuna, " vastasime. "No aga mis see siis on?" päris ta edasi. "Kui me sulle räägime, siis pole see ju enam üllatus," proovisime teda veenda. "No-ooo oooo-ookei..., " venitas HL nii pikalt kui vähegi oskas ja tegi takkaotsa veel "Mhh!" ka. :D

Üllatuseks oli kohtumine ja mängimine "päris" Elsaga. :) Kõige naljakam kogu asja juures oli see, et esimene küsimus, mis HL kohe Elsalt küsis oli: "Kuule, Elsa, aga kus Anna on?" Kui Elsa täiskasvanute jaoks piisavalt ammendava vastuse oli andnud, lisas HL: "Aga Anna oleks võinud ju koos Kristoffiga tulla, tal on saan." :D Aga selle peale oli mul kohe hea öelda, et saaniga ei saanud tulla, lund ju pole! :D

Igatahes lustis HL 3 tundi maksimaalsetel täistuuridel, nii et pärast pidu jäi ta autos kohe magama. Meile tundus, et külalistel oli ka tore - seega oleme rahul!

Lisan mõned pildid ka, et ei peaks vaid kuiva juttu lugema. Mainin, et kingitusteks palusimegi tuua juturaamatuid, kleepsualbumeid ja igasuguseid tüdrukulikke asju - nagu näha, siis meie soovi austati ja õnneks ei sattunud ühtki korduvat asja kingituste hulka (kui olekski sattunud, siis sellest poleks ka midagi olnud).

See pilt on tehtud kodus, ikka õigel sündimise päeval - 12. jaanuaril.

Näomaaling

Koos külalistega

Käekott ja rahakott

Sõrmused, kleepsuraamat, juturaamat

Pusleraamat, Rapuntsli juuksed (!)

Moeblogija :)

Ise-meisterdamise-kotike (millest poole emme ära kaunistas - päris äge oli!)

Pidžaama

Plastiliinid

Värvimisraamat

Palju erinevaid raamatuid näpuharjutamiseks

Kleepsualbum

Kingitused

Mõnusat nädala jätku!

4-aastane maailmaavastaja

Meie "juba suur" preili hõiskas täna hommikul tavapäratul kombel: "Mina olen täna kõige tähtsam! Mina olen täna kõige ilusam! Mul on täna sünnipäev!" ja lasi mul endale patsid punuda ning pani emme valitud kleidi (mitte Elsa kleidi, khm-khm) vabatahtlikult selga. :D Ja seda kõike juba enne kella 7:30.

Isegi fakt, et jäätis, mille me maiustamiseks lasteaiakaaslastele viisime, ei olnud maasika oma, ei ajanud teda endast välja. Tähendab - laps on juba piisavalt suur aru saamaks, et sünnipäeva võlu peitub milleski hoopis enamas kui nendes pisiasjades (mitte et need poleks päevakangelannale olulised), aga no you get the point, onju?

Ja muidugi andis ta mulle mõista, et ootab laupäevast pidu koos sõpradega üle kõige, sest emme-issi lubasid mingit tähtsat üllatust (?) ning virsiku-MAASIKA torti, mille teeb Järlepa lasteaia pikaaegne ja väga armastatud söögitädi Taimi (kes küll nüüd kodus väljateenitud pensionipõlve naudib), aga kelle toidud on nii legendaarsed, et päris tihti tuleb lastevanematel retsepti küsida või siis paluda, et ehk saab kokatädi ise küpsetada. Meil vedas - ta saab! :)

Hannaloore on imeline vestluskaaslane - ta küsib, kuulab, teeb nalja, mäletab ÕIGES KOHAS ja AJAL mingit vestlust, mida oleme pidanud, ja teatab tähtsa näoga, et "Aga see asi käib ju nii! Kas sa ei mäleta?"... ja siis ei jää meil muud üle, kui lihtsalt imestada (ma ei saa ise ka enam aru, miks ma imestan kogu aeg), kui imeliselt TARK on üks 3-aastane,... okei tänasest juba üks 4-aastane?!?

Eks tal on ka omad "kiiksud" või õigem oleks öelda eripärad, millega me oleme juba harjunud ja mida me oskame arvestada; aeg-ajalt paha tuju, mis kulmineerub kiljumise ja asjade loopimisega, AGA kokkuvõttes on ta üks ülihea laps, kelle üle me iga päev väga uhked oleme. Loodetavasti, kui tänane päevakangelanna juba suur(em) on, mäletab ta oma lapsepõlvest (ja sünnipäevadest) vaid head ning ei pea tunnistama, et ta meie pärast kohutavat piinlikkust tunneb, sest me noh... oleme lihtsalt ühe ägeda plikatirtsu üles kasvatanud ja armastame teda lämmatavalt palju! :)

Palju õnne, armsake! Olgu Sul imeline uus eluaasta!

What's up?

Selle nädala seisuga olen 17 nädalat rase (päris päeva täpsusega oskab vaid mu ämmakas öelda :P) ja võin öelda, et juba eelmisel nädalal tundsin (enda arvates) õrnu lapse liigutusi. Teise rasedusega pididki need varem tunda andma. Aga igatahes nii lahe on, kui ootamatult keegi sind "lööb". Ja see pole selline lööb-lööb tunne, vaid pigem õrn kõditamine. :D

Üldiselt on nüüd enesetunne ikka superhea: väheke kõrvetisi on aeg-ajalt, aga ma enam-vähem aiman, mis toiduained neid põhjustavad, nii et päris kogu aeg ei patusta ka. :) Praeguse rasedusega on mul eriline isu marineeritud kurgi, kõrvitsa, paprika, seljanka supi ja Chai latte järele. Tomatit jällegi üldse ei salli! Tegelikult vist salliks, aga hetkel on need poetomatid jubeda plastiku maitsega ja ma ei suuda neid süüa. Kuigi prae kõrvale võiks ju süüa. :P
Kohviga on mul ka naljakad lood. Päris raseduse alguses ajas mind ainuüksi kohvilõhn öökima. Ma jätsin kohvijoomise päevapealt maha (nagu suitsetamisest räägiks :D) ja tundsin end hästi, kui ei pidanud kohviaroome tundma. Aga nüüd, kui mul enesetunne natuke parem on, olen endale tassikese kohvi päevas lubanud. Ütleme nii, et päris esimesed päevad, kui üle 3 kuu kohvi jõin, siis istusin öösel üleval. :D Tiksusin omaette voodis ja olin tige, kui Mario samal ajal kõrval norskas. :D

Nüüd on keha vist kofeiiniga paremini harjunud ja enam ma öösiti üleval ei istu. Või siis teine võimalus, et ma olen lihtsalt iga õhtu megaväsinud. No seda ka muidugi.

Kui veel võrdlustest rääkida, siis kuni praeguseni on mu kaks rasedust küll nagu öö ja päev olnud. Praegu tunnen ma end ikka inimesena ja kui välja arvata raseduse alguse nõrkus ja väsimus ning iiveldamine, siis ei saaks peale kasvava kõhu arugi, et titaootel olen. Hannaloore ajal ma lihtsalt surin oksendamise ja kõrvetiste kätte. Aga ma olin kange mutt ka - mingeid rohtusid enda enesetunde parandamiseks ei võtnud. "Hea loll," mõtleb enamik inimesi, aga no mis sa teed, kui oled endale pähe võtnud, et kõik rohud teevad beebile paha (tegelikult ei ole üldse nii!). Kannatasin oma kõrvetisi ja uskusin "vanarahvatarkust", et kui rasedana palju kõrvetisi on, siis beebi sünnib pahmaka juustega. Hahaa, Hannaloore oli sündides puhta kiilakas. Ja nii kuni vähemalt aastaseks saamiseni. :D

Hüpates nüüd natuke teise teema peale, siis ilmselt praeguseks teavad kõik, et igal pool on alanud meeletud allahindlused. Meeletud, sest söögi alla ja peale tuleb reklaame, kuidas meil on hinnad kuni 70%, 80%, 90% soodsamad - aga kui poodi kohale lähed, siis ootab sind ees üksik riidestange, mille peal siis "meeletu valik" (ma ju tean, millest ma räägin, sest ma koostan ise sarnaseid turundustekste). :D 

Mina (teatavatel põhjustel) olen praeguseks läbi kamminud kõikvõimalikud poed, kus müüakse lasteasju. Eelistatavalt beebiasju. Mul on pisike nimekiri (mitte üldse pikk), mille järgi varun natuke bodisid, mütsikesi jms, aga ütleme nii, et kui sa konkreetset asja leida soovid, siis võid sellest ainult und näha! Miks tehakse beebidele (s.t suuruses 50, 56, 62) nii vähe neutraalsetes toonides riideid? Miks peavad kõik riided olema kas sinised või roosad? No äärmisel juhul ka rohelised või sinised? MIIIKS ma küsin? :D Nii raske on niimoodi ju šopata, kui sa veel ei tea, mis soost beebiga on tegu. :D Ülekohtune ma ütlen!

Aga tegelikult ka: ma olen väga hädas neutraalset värvi lasteasjade leidmisega. Hetkel olen varunud peamiselt valget ja halli. Aga tahaks mingit värvilaiku ka ometigi ju. :D Okei, paar asja on mul kollasega ka.

Ja mu peakene ja rahakott polnud arvestanud sellega, et üha suurenevad rinnad (tegelikult ikka mina, sest rinnad eraldi tööl ei käi - see kõlab veidralt praegu! :D) on sunnitud pesuosakonda kahe rinnahoidja eest jätma pea 50 eurot?!? Röövimine päise päeva ajal! Ja need rinnakad ei olnud üldse ilusad ka. Sellised tavalised beežid/mustad. Kust te, naised, endale soodsat ilusat pesu olete ostnud?

Juba kuu lõpus saame loodetavasti teada beebi soo ja no siis hoidku kõik keskused oma piip ja prillid, sest mama bear Karin asub aktsiooni. :D

Tšau-pakaa!