Meie Jaanid + hunnik pilte

Kuna Eestimaa jaanipäevad on viimased aastad olnud kergelt öeldes vihmased, siis pole mul seda õiget "kesksuvist" tunnet juba ammu olnud - no et läheks ja joriseks "Jaanipäevaks kõrgeks kasvab rohi..." ja sussutaks vorsti. Niisamuti ka seekord. No 9 kraadi sooja ja vihm ei meelita väga välja.

Järlepa jaanitule eeskava oli plaanitud algama kell 19 ning selleks ajaks oli vihm justkui võluväel lõppenud. Seltskonnamängud, tantsud, laulud, bänd ja kohalik puhvet - mõnus nostalgialaks! Külajaanikud on ikka midagi muud kui suured pralled kuskil linnas. :-)

Siis, kui pidu veel noor oli...

Hannaloore üritas massi sulanduda. :-D

Väike trenn

Puhkepaus

Mina: "Hannaloore, palun naerata emmele!"
HL: (mõttes: Saab tehtud!) "Aaaooaaaaa!"



šašlõkk
(Kuidas suure š-tähe siia saab?)

Ilus...

Lõkke otsas on jaanikiik, sest see oli päris mädanenud ning otsustas lihtsalt alla kukkuda.

Off topic:
Tahan teile veel mõnda pilti Hannaloorest näidata, sest ta on kohe selline kavalpea, kelle krutskeid nähes tuleb naer peale!

Loopis riiuli mänguasjadest tühjaks ja ronis sinna chillima. Ise jumala rahul!

Päris mugav asend!

Asjatab rohus.

Musu issiga...

... selfie emmega!

Pani kleidi "selga" :-D

Proovis prille.



Tüüpiline HL-i naeratus

Vahel isegi magab. :-)

Proovis täna hommikul, kuidas kohviuba maitseb. Ilmselgelt ei maitsenud!

Minu pliks, kes kohati näeb välja nagu poiss. Aga ikkagi on armas!

Hannaloore - the mini Cleaning Lady

 

Hannaloore on nii hästi kasvatatud tütarlaps (mhmh, pai emmele!), et külla minnes koristab ta ka tädi Kristini korteri ära. :-D

 

 

Õhtusöök taevas aka Dinner in the Sky

Meie vahva kollektiiv otsustas, et eriti vinge oleks süüa taevas (peaaegu pilve peal) jalgu kõlgutades. Meie õnneks on olemas selline tore ettevõtmine nagu Dinner in the Sky.

12. juuni hommik (ja tegelikult vahelduva eduga kogu päev) lihtsalt kallas taevast vihma alla, nii et ma päris mitu korda küsisin töökaaslaselt, et kas on ikka 100% kindel, et meid taevasse sööma lastakse (kõlab nagu viimne kohtupäev oleks olnud ees ootamas :-D). Õnneks keegi seal kõrgemal halastas meie nunnude peale ning täpselt selleks tunniks, kui kõrgustesse läksime, jäi vihm üle. Halleluuuuuuja ma ütlen! :-D

Toidud olid väga omapäraste maitsenüanssidega ning panid päris mitmed inimesed kulme tõstma ja mõmisema (kas siis hea- või pahameelest, seda teab igaüks ise), aga mulle kokkuvõttes kõik meeldis.

Lisaks laulis meile võrratu Laura, kelle mahe džässihääl sobis kui valatult udusesse Tallinnasse.

Menüü.
Magustoidust pilte pole sel lihtsal põhjusel, et see oli liiga hea ja oli pildistamise ajaks juba otsas!

Mahemuna

Lõhe spargliga

Seapõsk, mis oli tegelikult veisepõsk, sest peakokk ei leidnud meie jaoks piisavalt head sealiha. :-D

 

Kriste, anna mulle andeks, aga me oleme lihtsalt liiga lebod siin. :-D
(Infoks: toole sai keerutada ja seljatuge lamavasse asendisse regullida.)

Kaugused-kaugused...

Mina-niisama-siin-äge-olemas... Laura on ka pildil! Jess!

Kui tähelepanelikult vaadata, siis on mul imaginary friend ka kaasas. :-D

Kuidas Mario veini tegi

Eelmise aasta sügisel otsustas Mario, et tema tahab õunaveini teha. Kuna minu vanaema (nagu kindlasti ka enamik tema eakaaslasi) tegi noorusajal ise päris tihti veini, siis olid tal praeguseks "ajaloolise hõnguga" puskariajamise asjad olemas. :-D

Mario sättis siis selle tavaari meie keldrisse üles ning üks mulisemine võis seal alata.
Eile otsustasime minna proovima, et mis mekiga see imejook siis ka on. Üllatavalt hea maitsega oli. Otsustasime poole kogusest ümber villida ning lisasime järelejäänud osale natuke suhkrut juurde, et hiljem ka veidike magusama maitsega jooki saada.

Tulevikus siis teate, kallid sõbrad, et küllakutse puhul on üheks külakostiks meie pisike pudel. :-D



Ah, tegelikult tegi Hannaloore kogu töö ära!

 

Ainuke dilemma on mul veel pudelisildiga. Kujundasin kiiruga kaks varianti, kuid ma ei ole veel kindel, et kas need on päris need, mida ma tahaks sinna pudelite peale kleepida.

1. variant

2. variant. Pigem kaldun selle versiooni poole.

Lastekaitsepäev

Käisime eile Haapsalus kiirendusvõistlusi vaatamas. Päris hea lastekaitsepäeva-üritus peaks mainima. :-D Tegelikult oli asi väga chill, sest Hannaloorel oli palju põnevat vaatamist ning ta sebis aina ringi.
Alguses pelgasin natuke seda müra sisse minemist temaga, aga õnneks polnud see autode-bike'ide "kiunumine" nii vali. Järgmiseks korraks plaanime preilile kõrvaklapid soetada, et oleks ikka igati vinks-vonks olemine tal.

Niimoodi aia tagant vaatas võistlust.

Üritus väsitas nii ära!

Tahtsin veel teile ühte naljakat videot näidata, kus Hannaloore demonstreerib oma tantsuoskusi. Video kvaliteet on kohutav, aga andke mulle andeks!