Meie jõulud

Meie pere jõulud on senini möödunud kiiresti, kuid väga vahvalt ja perekeskselt. 23. detsembri õhtu veetsime minu ema juures õhtusöögil. Jutustasime, sõime-jõime ja olime lihtsalt koos. Kõige naljakam osa õhtust oli see, kui otsustasime Kristiniga whisper challenge'i korraldada. No kõhulihased said küll kõvasti trenni ma ütlen. :D

 

Kuigi me olime öelnud, et suuri kingitusi me sel aastal teha ei saa, oli jõuluvana meie vastu väga hell. Mina sain endale kaks värvimisraamatut. Olen täiskasvanute värvimisraamatute kohta palju kuulnud ja mõtlesin, et kunagi võiks ju ise ka proovida nendesse kritseldada. Ju siis jõuluvana kuulis mind, sest kaks erinevat minu kingikotis olid. Nüüd oleks vaja vaid investeerida korralikesse pliiatsitesse, sest need pildid seal vajavad ikka miljonit värvivarjundit. Õnneks sain ka oma "isiklikud" pliiatsid (küll "vaid" 18 tk, aga siiski ühe pildi olen nende abil saanud juba värvitud).

 

 

Lisaks saime palju maiustusi, mille ma kodus ruttu-ruttu silma alt ära peitsin, sest palju korraga pole üldse hea, ning Hannaloore kingikott oli ka kuhjas täis.

 

Üks Hannaloore kingitustest oli üks vahva peokleit, millest ei saanud küll head pilti, sest Hannaloore ei püsinud üldse paigal, aga midagi aimduseks siiski. Ta lasi terve õhtu selles ringi ja ütleme nii, et suure peo tagajärjel kärises kleidi pealmine õhem osa natuke katki. :) Aga meil on kuldsete kätega vanaema, kes kõik ruttu 1-2-3 korda tegi.

 

 

24. detsembri õhtu veetsime traditsiooniliselt minu onu pere juures. No ma lihtsalt armastan seda seltskonda! Meil on alati nii vahva seal! Alati saab head toitu, jooki ja lihtsalt NAERDA! Meil on alati kombeks teha ka kuuse juures perepilte, et oleks hea võrrelda, heietada ammustest aegadest ja lihtsalt vaadata, kuidas varem keegi välja nägi. :) Nii ka seekord. Olgu juba öeldud, et mina pole peaaegu kunagi meie perepiltidega rahul, sest peaaegu alati on midagi "väga valesti". No nt sel korral otsustas Hannaloore, et tema ei taha pildi peal teksaseid kanda ja tuleb alukate väel. No okei, tule siis, kui nii tahad! Aga et sa poole pildistamise ajal oma pepu uppi ajad ja jalad veel tagatippu laiali ajad, ei ole okei! :D No mingid pildid ikka saime, aga no mitte selliseid klantspilte nagu ajakirjadest näha võib.

 

 

 

Kuskil südaöö kandis tuli meil äkkidee, et läheks õige Raekoja platsile jõulukuuske vaatama. No kibekiire tööle-poodi-koju-tempo juures pole pea kunagi lihtsalt aega minna ja jalutada! Mõeldud-tehtud.

Linnas ei olnud küll väga palju inimesi, kuid need inimesed, keda märkasime, olid kõik sõbralikud ja rahulikud. Nägime ka paari perekonda lastevankritega, nii et vahet polnud - kõik uudistasid ringi!

 

Õhtu oli soe (+6 kraadi), kuigi natuke tuuline. Meile aga meeldis! Polnud väga kaua aega lihtsalt vanalinnas ringi jalutanud, seda enam, et tavapäraselt kulgevad meie trajektoorid üldse mujal, mitte kesklinna piirkonnas.

 

 

Täna ehk 25. detsembril lähme aga Mario vanemate juurde õhtusöögile. Ka täna tõotab tulla lookas laua ja hea seltskonnaga õhtu! Lapsed juba ootavad ka jõuluvana!

 

Mõnusaid jõule teile kõigile, kallid! Hoidkem üksteist!