Eilne päev ja teema "Childhood memory" jäi mul vahele, sest ma ei saanud realiseerida oma algset ideed, mille järgi oleks tahtnud pildistada retro-kiikhobust. Minul oli selline punase-sinisekirju, millega ma kappasin ühest toast teise, endal juuksed lehvimas. :D Praegugi tuleb see seest õõnes tunne meelde, kui meenutan, kuidas seal otsas turnisin ja kiikusin.
Tänane teema "Love" ei ole minu jaoks midagi rasket, sest ilmselgelt on mu elus kaks suurt armastust: minu mees ja minu tütar. (Emme ja Krissu, teid armastan ikka ka, eks!)
Täna käisime ka esimest korda Hannaloorega Nukuteatris. Väga vahva kogemus oli nii meile kui ka lapsele!
Hannaloore vaatas põnevusega, mis laval toimus ning tegi oma klassikaliseid nägusid: kui midagi ikka tema arvates kahtlane tundus, siis krimpsutas kulmu ja muigas omaette.
Ainukesed asjad, mis pärast etendust nutma ajasid, olid nukud, mis koos näitlejatega hiljem publiku sekka tulid. Lastel oli võimalus neid katsuda, paitada ning koos nendega pilti teha. Aga nii, kui Mario natuke lähemale ühele peategelasele liikus, hakkas Hannaloore nutma. Esimese korra kohta tegelikult oli ta tubli ning loodame, et järgmine kuu, kui juba teisele etendusele lähme, teeb mõnele nukule pai ka. :)
Hiljem jalutasime Raekoja platsile ja vaatasime niisama ringi. Hannaloorele meeldis eriti tuvisid taga ajada. Ta oleks tahtnud mõne linnu koju vist kaasa ka vedada, kui ainult oleks tolle kätte saanud. :D Nii lahe oli teda niimoodi ringi vudimas näha.
 |
| My love'id peavadki rohkem kaadris olema kui mina, nii et kõik on korras! :) |
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar