Pärast eilset ä-e visiiti oli mul küll selline tunne, et ma-pean-ennast-kiiremas-korras-käsile-võtma! Nimelt olen ma viimase kahe kuuga paisunud 8,5 kilo! Seda on liiga palju, sest soovituslik kaalutõus nädalas on u 500 g, mitte 1,125 kg nagu minul. :-/ Böö!
Igatahes soovitas ä-e pärast kella 18 õhtul enam mitte tarbida nisutooteid, puuvilju (palju glükoosi!) ja juua mahlasid (suhkrud!) - seega, kui soovin midagi õhtuti süüa, pean vaatama juurikate ja vee poole. Mis iseenesest pole paha soovitus, sest trenni ma hetkel ei tee (ei teinud ka vahetult enne rasedaks jäämist) ning ma usun, et selline kergem toit teeb ka üleüldise enesetunde paremaks.
Hirmuga mõtlen, et kui ma end käsile ei võta, siis ägan pärast sünnitust oma ülekilode all ja nean neid saiakesi ja mahlasid, mida tarbinud olen. Nii et - ärge mulle palun mingitest vastlakuklitest, küpsistest, koogikestest, magusatest jookidest jms midagi rääkige! Ei, tänan! :-D
Hirmuga mõtlen, et kui ma end käsile ei võta, siis ägan pärast sünnitust oma ülekilode all ja nean neid saiakesi ja mahlasid, mida tarbinud olen. Nii et - ärge mulle palun mingitest vastlakuklitest, küpsistest, koogikestest, magusatest jookidest jms midagi rääkige! Ei, tänan! :-D
Üldiselt võin ma enda kiituseks öelda, et ma tarbin päeva jooksul päris palju vedelikke (vett peamiselt) ja arvan, et see aitab kaasa ka kergemale "venimisele" :-D (muudab naha elastsemaks) ning aitab ehk organismil sellest "eriolukorrast" paremini taastuda.
Muidu on enesetunne väga hea, v.a viimased paar päeva, kui mind kiusasid meeletud kõrvetised - ma ei suutnud kahjuks jälile jõuda, mis neid põhjustasid, aga ma olen õnnelik, et need mind praeguseks rahule on jätnud. Lisaks saan ma nüüd ka paremini magada (võrreldes nt kuutaguse ajaga). Ei tea kas asi oleks iseenesest ka lahenenud või olen ma lihtsalt rohkem õhtuti väsinud, aga isegi M. traktor-norskamine ei häiri mind nii palju kui varem. :-D Progress!
Hüppan nüüd täiesti teise teema peale, aga ei hakka selleks ka eraldi postitust tegema. Nimelt räägin natuke ühest delikaatsest H-L "probleemist". Tegelikult ei ole selle kohta vist õige öelda probleem, sest mina õpetajaga rääkinud pole, aga ühesõnaga... HL ütles mulle (ja on ka varem seda maininud), et üks lasteaiaõpetajatest ei luba lasteaias nr 2 hädal käia.
Olen ka varem märganud, et HL jookseb tihtipeale koju jõudes kiiruga vetsu ja istub seal päris pikalt - no laseb end lõdvaks ja naudib. Teinekord hakkab potil isegi laulma. Olen küsinud, et kas ta lasteaias ei ole tahtnud ära käia ja lisaks olen selgitanud, et kui ta häda nii kaua tagasi hoiab, hakkab kõht valutama. Ja pea alati on ta vastanud, et õpetaja ei luba käia. Mida sellest arvata? Ma ei usu, et ta on selle lause kuskilt lambist võtnud. Samas võib olla tegemist ka lihtsalt arusaamatusega - laps mõistis mingit situatsiooni teisiti, kui mõeldud oli.
Kas võib olla, et õpetajad tunnevad ebamugavust seal mitme lapse tagumikke kasides ja siis võib-olla on kuidagi vestluse käigus maininud, et "Parem oleks, kui teeksite seda kodus."? Väikese lapse jaoks võib see kõlada nagu hoiatus, et a'la "Ära jumala eest seda siin tee!" Samas ma mõtlen, et kas on päris õige niimoodi öelda? Vetsus käimine on ju loomulik tegevus ja laps ei peaks seda kuidagi tagasi hoidma. Või mõtlen ma üle? Kas keegi targem oskab kommenteerida/nõu anda?
Postituse lõppu sobiks vist hüüda: "Plirts-plärts, käes on märts!" ja jääda kannatamatult kevadet ootama.
