HL jutupärlid vol 7

Olen unustanud jagada killukesi Hannaloore naljakatest ütlemistest. Need kaks, mis siia alla eraldi kirja olen pannud, on juba päris "vanad", aga nii tore on, kui need ka kirjalikult olemas on, sest nii naljakas ja tore on hiljem neid lugeda.

- "Emme, las ma vaatan, kas su kõht on täitsa normaalne või ikka veel selline nagu Henk oleks seal sees." Keeran küljega Hannaloore poole. "Aa, täitsa normaalne on!"

- "Kuule, kui kaua see juhe seal teleka taga peab veel olema, aku peaks juba ammu täis ju olema!"

Tegelikult lendab neid kilde ikka omajagu, aga lihtsalt ununeb õigel ajal kirja panna ja nii need unustuse hõlma jäävadki. Aga eks üritan ikka end parandada ja õigel ajal reageerida. Varsti on ju lisaks Hannaloorele veel üks pisike tegelinski oma suuvärgiga platsis. :D

Hannaloorega saab pidada maha ikka päris pikki ja filosoofilisi vestlusi. Neil on Marioga õhtuti traditsioon, et pärast unejuttu räägivad "maailmaasjadest". Näiteks üks õhtu küsis HL, et miks maailmas on sõjad. Eks Mario üritas talle siis seletada, aga asi kiskus ikka väga emotsionaalseks. HL nuttis ja Mario püüdis siis teda lohutada. Minu suure südamega tütar! Vähemalt midagigi oleme õigesti teinud, et ta maailmaasjadest huvitub ja teistele kaasa tunneb, kes raskemas olukorras on.

Järgmiste jutupärliteni!