2024. aastal pärast jõule põrutasime perega Soome Himosele suusatama. Olime täitsa parajalt pikalt ära, kokku edasi-tagasi sõitudega 7 päeva ning saime mõnusalt suusatada.
2023. aastal käisime Kiviõlis katsetamas, kuidas suurematele lastele see suusaasi peale läheks. No Hannaloore kohta me juba teadsime, et talle meeldib, kuna Lapimaal Rukas käies sai ta mäesuuski proovida ja tal tuli väga ruttu kõik välja.
Henk proovis esimest korda Kiviõlis ja oli ka julgust täis. Ma ise kukkusin õnnetult ning vaatasin igat Hengi laskumist hingevärinaga - nii õudne tundus.
Hiljem teadjamatega rääkides selgus, et Kiviõli ongi algajate jaoks liiga järsk ja parem on minna Soome poole, kus on algajatele pikad lauged laskumised.
Rukale me pika sõidu tõttu minna ei viitsinud ja ega need majutuse hinnadki olid suhteliselt pöörased. Kaalusime ka Tahkot, aga lugesin sealselt kodukalt, et algajate jaoks jällegi kipuvad olema liiga jäised mäed.
Himose kaugus Helsingist tundus väga okei ja tagantjärele võibki öelda, et oli väga mõistlik pikkus (u 250 km). Lapsed pidasid koos pausiga ilusti vastu ja saime oma majutusse.
Võtsime majutuse 6 ööks ja hind oli miski 1300 euro kanti. Maja suurust ei osanud bronni tehes niimoodi hinnata. Teadsime küll ruutmeetreid (midagi 50-ga oli), kuid planeerigut jne ei teadnud. Kokkuvõttes jäime maja ja selle suurusega väga rahule. Tulevikus võib isegi ühe pere veel kaasa võtta (nt Krissu). Majas olid kõik mugavused olemas (kuivatuskapp, saun, kõik köögitarvikud, nõudepesumasin jne) ning saun oli meil igaõhtune hitt!
Suusatada lastele väga meeldis. Ainult viimasel kahel päeval nt Hannaloore ei viitsinudki enam mäele minna, ütles, et ei ole enam huvitav. Õnneks Hannaloore on juba nii suur, et ta sai Heetega vahepeal kahekesi majas olla.
Henk Evan sõitis Marioga ikkagi päris kõrgetelt laskumistelt alla, mina piirdusin seekord kõige kergema mäega. Aga ma olen enda üle uhke, et pärast kukkumiskogemust sain uuesti suusatamise maitse suhu ja ma arvan, et tulevikus õpin veel paremaks. :)
Heete oli ka väga tubli. Esimesel päeval ta jonnis, kui talle suusad alla panime, aga ilmselt oli see nende jäikade suusasaabaste pärast. Olime siis alguses kelgumäel jne. Aga järgmistel päevadel sai juba asja käppa ja veetis päris pikalt mäel aega. Seal oli selline suusakarussell, kus sai harjutada n-ö nööptõstukile pealeminekut ja mahatulekut. See talle väga meeldis. :)
Aastavahetuse olime ka Himosel. Saime seal ilutulestikku vaadata (seal lubatud alates kl 18.00-st kuni kella 2-ni hommikul lasta) ja väiksemad lapsed said vana-aasta õhtul ka lumesaanidega sõitmas käia. Hannaloore jällegi ei soovinud. Liiga titekas vist. 😀
Kokkuvõttes oli igati tore olemine ning pärast seda pikka jõulu- ja suusapuhkust oli kohe eriti jama tunne tööle minna (jaanuar venis ka nii kohutavalt pikalt!).
Järgmiste suusatamisteni!
Henk proovis esimest korda Kiviõlis ja oli ka julgust täis. Ma ise kukkusin õnnetult ning vaatasin igat Hengi laskumist hingevärinaga - nii õudne tundus.
Hiljem teadjamatega rääkides selgus, et Kiviõli ongi algajate jaoks liiga järsk ja parem on minna Soome poole, kus on algajatele pikad lauged laskumised.
Rukale me pika sõidu tõttu minna ei viitsinud ja ega need majutuse hinnadki olid suhteliselt pöörased. Kaalusime ka Tahkot, aga lugesin sealselt kodukalt, et algajate jaoks jällegi kipuvad olema liiga jäised mäed.
Himose kaugus Helsingist tundus väga okei ja tagantjärele võibki öelda, et oli väga mõistlik pikkus (u 250 km). Lapsed pidasid koos pausiga ilusti vastu ja saime oma majutusse.
Võtsime majutuse 6 ööks ja hind oli miski 1300 euro kanti. Maja suurust ei osanud bronni tehes niimoodi hinnata. Teadsime küll ruutmeetreid (midagi 50-ga oli), kuid planeerigut jne ei teadnud. Kokkuvõttes jäime maja ja selle suurusega väga rahule. Tulevikus võib isegi ühe pere veel kaasa võtta (nt Krissu). Majas olid kõik mugavused olemas (kuivatuskapp, saun, kõik köögitarvikud, nõudepesumasin jne) ning saun oli meil igaõhtune hitt!
Suusatada lastele väga meeldis. Ainult viimasel kahel päeval nt Hannaloore ei viitsinudki enam mäele minna, ütles, et ei ole enam huvitav. Õnneks Hannaloore on juba nii suur, et ta sai Heetega vahepeal kahekesi majas olla.
Henk Evan sõitis Marioga ikkagi päris kõrgetelt laskumistelt alla, mina piirdusin seekord kõige kergema mäega. Aga ma olen enda üle uhke, et pärast kukkumiskogemust sain uuesti suusatamise maitse suhu ja ma arvan, et tulevikus õpin veel paremaks. :)
Heete oli ka väga tubli. Esimesel päeval ta jonnis, kui talle suusad alla panime, aga ilmselt oli see nende jäikade suusasaabaste pärast. Olime siis alguses kelgumäel jne. Aga järgmistel päevadel sai juba asja käppa ja veetis päris pikalt mäel aega. Seal oli selline suusakarussell, kus sai harjutada n-ö nööptõstukile pealeminekut ja mahatulekut. See talle väga meeldis. :)
Aastavahetuse olime ka Himosel. Saime seal ilutulestikku vaadata (seal lubatud alates kl 18.00-st kuni kella 2-ni hommikul lasta) ja väiksemad lapsed said vana-aasta õhtul ka lumesaanidega sõitmas käia. Hannaloore jällegi ei soovinud. Liiga titekas vist. 😀
Kokkuvõttes oli igati tore olemine ning pärast seda pikka jõulu- ja suusapuhkust oli kohe eriti jama tunne tööle minna (jaanuar venis ka nii kohutavalt pikalt!).
Järgmiste suusatamisteni!
