Käisime eile looteanatoomia ultrahelis ja saime kinnitust, et beebiga on kõik kõige paremas korras. Pikkust on 8,6 cm, kaalu natuke alla 400 grammi. Päris naljakas on mõelda, et rasedus on poole peal ja laps "alles" nii pisike. :D Aga eks see loodus olegi üks imeline süsteem, kus kõik on ülitäpselt paigas.
Igatahes kui soo teadasaamiseks läks, siis ma olin nii ärevust täis. Tegelikult olin juba kogu hommiku ärevuses olnud. Me olime kogu aeg Marioga omavahel arutanud, et kuna rasedused on nii erinevad olnud, siis kindlasti on seekord poiss. Kuigi loomulikult ei saa alahinnata fakti, et ma olen nüüd vanem ja keha võibki teistmoodi reageerida, siis midagi sees ikkagi ütles, et üks pisike poiss meile tuleb.
Igatahes kui soo teadasaamiseks läks, siis ma olin nii ärevust täis. Tegelikult olin juba kogu hommiku ärevuses olnud. Me olime kogu aeg Marioga omavahel arutanud, et kuna rasedused on nii erinevad olnud, siis kindlasti on seekord poiss. Kuigi loomulikult ei saa alahinnata fakti, et ma olen nüüd vanem ja keha võibki teistmoodi reageerida, siis midagi sees ikkagi ütles, et üks pisike poiss meile tuleb.
Ja tadaa: nii ongi! :) Mina, oma geniaalsuses, küsisin muidugi arstilt, et "Vabandage, aga kuidas te neid organeid seal vaatate?" Mis tal siis muud üle jäi, kui kõik üksipulgi lahti seletada ja ette näidata. Meile sattus väga rahulik ja tore arst ka, nii et ma arvan, et ta on minusuguseid "otusid" ka varem näinud oma geniaalsete küsimustega. Igatahes, beebi näitas ilusti oma varustuse ette ja kahtlust ei jäänud. Nagu varem ka Hannaloorega - iga kaamera taga, kus teda vaadati, oli kohe näha, et tegemist tüdrukuga.
Mario reaktsioon poja-uudisele oli muidugi omaette klassika: "Ma nüüd pean natuke seedima seda asja. Tsiklit ei saagi siis maha müüa!" :D Hea mees noh! Kas sa tahad öelda, et sa ei plaaninudki HL jaoks seda alles hoida? Purustad niimoodi oma hormoonidest ülepulbitseva naise unistused. :D
Nüüd aga poisiasju ostma ja poisinimesid mõtlema! :D
