Kallis Hannaloore!
Täna saad Sa aasta ja kaheksa kuuseks ehk moodsalt öeldes 20-kuuseks. Mulle tundub, et Sa kasvad iga päevaga aina rohkem ja rohkem ning ühel päeval ei saagi ma Sulle enam hellitavalt titabeebi öelda. :)
Kuhu see aeg küll lendab? Miks Sul suureks saamisega nii kiire on? Ah, tean-tean, Sa oled lihtsalt avastanud, kuivõrd tore on oma arvamust avaldada ja oma valikuid ise teha. Neid ei saa ju titabeebina teha. Suureks peab kasvama!
Enam ei olen päris nii, et mina valin Sulle riideid, ütlen, mida süüa-juua, millal õue minna või mida mängida. Kõike tuleb ikka ise otsutada ja valida. See on tore! Aga emasüdamele nii kurb. :)
Ja magamisest Sa ka enam ei hooli, kui emme vihjab, et võiks seda tegevust harrastada - see on ilmselgelt üle tähtsustatud! Kui tahad, siis jääd ise oma soovitud kohas, ajal ja asendis magama. Nt jalgrattatoolis, diivanil või põrandal - you name it!
Kõige rohkem naudid Sa teiste laste seltskonda ja tähelepanu. Piisab vaid Glorial vaatevälja sattuda, kui kilked ja hõiked "Ohohohhooooo!" kuuldavale tulevad. Sinu reaktsiooni on nii vahva kõrvalt jälgida.
Vahel tuleb Sul hellusehoog peale. Siis Sa tuled käed laiali minu (või issi) juurde, ise samal ajal "Kalli-kalli-kalli!" öeldes ning kaisutad mind. Ja annad veel musi ka takkapihta. Minu süda sulab!
Teinekord istud Sa vaikselt minu kõrval ning toetad oma pea mu õlale või sülle. Minu süda sulab veel rohkem. Oeh!
Aga teinekord juhtub, et Sul on ka paha tuju. Siis Sa väljendad valjult oma tõekspidamisi ja kui teised nendega ei nõustu, siis lisad emotsionaalsele kehakeelele ka kriiskava ooperilaulja hääle. Ja krokodillipisarad. Ma saan siis aru, et asi on tõsine. "Miks te mind kuulda ei võta? Miks te mind kiusate?" mõtled Sa. Aga, kallis, saa aru - elus ei saa alati seda, mida tahad! Kui tahad suureks kasvada, pead ka seda mõistma. Ah, küll jõuab, eks? :)
Eriti meeldib mulle, kuidas Sa omaette liivakastis kooke (mida mulle siis ka maitsta annad) ja maju meisterdad; kühvliga liiva ühest ämbrist teise tõstad ning omaette mõmised. See näitab, et suudad keskenduda ühele tegevusele ka rohkemaks kui viieks minutiks. See omadus on ju ka vähemalt koolieelik(u)lik (kas selline sõna eksisteerib?), kui mitte täiskasvanulik. :D Teinekord, kui Sul on piisavalt huvitav, annad Sa emmele ka veidike hingetõmbeaega ja ma võin lausa unustada, et Sa minuga koos õues oled.
Praegu on Sinu lemmiktegevusteks puslede kokku panemine (võid seda teha lausa tund aega järjest), joonistamine (aka kritseldamine) ja CD-plaatide maki sisse panemine ja välja võtmine. Ühesõnaga - viimasest võiks järeldada, et tehnika Sind huvitab. :D Ja tõesti tundub nii, sest Sulle ei valmista mingeid raskusi issi telefoni lukust lahti saamine ning sealt enda piltide üles otsimine.
Ma tean, et pisikestel lastel peetakse minisünnipäevi ainult esimesel eluaastal, kuid mulle meeldib neid üks-kuu-on-jälle-möödas-verstaposte siiani loendada. Seega ma soovin Sulle palju õnne sünnipäevaks! Et Su päevad oleksid täis avastamisrõõmu, uusi huvitavaid tegevusi, uusi ja vanu sõpru ning naeru! Ja et Sa annaksid mulle andeks, kui ma pole Sinu kõiki tahtmisi rahuldanud. Ma ei tee seda Sinu kiusamiseks, vastupidi - tahan Sind kaitsta selle pettumuse eest, mis võib Sulle tulevikus osaks langeda, kui Sa ei saa seda, mida tahad piisavalt kiiresti ja kohe. Kannatust peab olema!
Endale soovingi seda viimast veel rohkem, kui mul praegu tagataskust võtta on. Kuigi ta tahab Sul nii paganama kiiresti suureks kasvada, on ta tegelikult veel nii pisike. Anna talle aega teha asju omas tempos ja omal valikul. Ära kiirusta teda tagant! Ole kannatlik! Sest ühel päeval peab tema Sinuga samasugune olema. Kannatlik.
P.S. Kallis Emme & vanaema, palju õnne Sulle ka! :) Lubatud video on siin:
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar