Kodukõpitsemise eri: enne ja pärast pildid

Nagu eelmises postituses mainisin, siis plaanisime selle puhkuse ajal kindlasti ära teha neli projekti: lõpetada ära riiulid HL toas, tuunida natuke rõdu, ehitada ühte kööginurka ümber nii, et sinna mahuks ära ka nõudepesumasin ning koristada keldrit. Kahjuks jäi aja nappuse tõttu tegemata kõige viimane: ilmselt oleks keldri koristamine ja sinna ka riiulite meisterdamine (nagu ideaalis plaanisime) võtnud palju rohkem aega, kui Mario puhkuse viimased paar päeva, nii et me üleüldse ei alustanudki. Kurb, aga eks võtame selle asja kindlasti järgmisel suvel ette.

Esimese asjana tellisime ära riiulid Hannaloore toa jaoks. Praeguseks oleme saanud toanurga, mis oli juba üle aasta kurvalt kasutamata seisnud, kasutusse võtta. See aasta, mis see nurk niisama seisis, oli ikka päris piinarikas, sest see tuletas iga päev mulle meelde, et riiulid tuleb ära teha! Get yourself together! :-D

Kahjuks on asjalood nii, et ma ei suutnud pärast kiiret kõvakettal olevate piltide läbi sirvimist leida mitte ühtegi pilti, mis oleks sellest nurgast tehtud ENNE. :-D Ilmselgelt võite sellest välja lugeda, et tegemist oli siiski ühe koleda, ma kordan: KOLEDA, nurgaga. :-D

Aga praegu näeb see välja umbes-täpselt selline:

Riiulid on 6 mm klaasist. Kirjutuslaua tellisime umbes aasta tagasi Ikeast, sest see oli nii nunnude roosade kantidega ja meie arvates sobib see toaga imehästi. Arvuti on HL toas ainuüksi sellepärast, et Mariol oleks üks nurk, kus arvutit kasutada (siis, kui meie HL-ga kuskil mujal asjatame).
Kuna pilt on tehtud ajal, mil preili sügavat iluund nautis, siis on ees ruloo ning pilt jäi tume ja udune. Sorry!

Teine projekt, mis oli kokkuvõttes ka kõige ajamahukam, oli kööginurga ehitus. Oi, kuidas Mario selle nurgaga mässas. Mul oli temast ikka korduvalt kahju ja ma imetlen, et ta kogu selle aja jooksul ei poetanud minu kuuldes mitte ühtegi vandesõna, sest ma usun, et tal tuli neid sõnu kindlasti hulgi pähe! :-D Ja lisaks veel see, et ilmselt meenus talle kogu see ränk töö, mida ta meie korterit ehitades tegema pidi. Jumal tänatud, et see tehtud on! Aga noh, nagu Tallinna linn, nii ilmselt ka meie kodu: ei saa kunagi päris valmis. :-)

Ajataju on mul nagu on, nii et täpseid kuupäevi ma ei tea, millal köök n-ö uude etappi ehitatud sai, aga mingi üldpildi ikkagi saab: esimesel pildil on köök enam-vähem aasta pärast sissekolimist; teisel pildil enne praeguse töö tegemist ja viimasel siis peaaegu lõpptulemus (nipet-näpet oli pildistamise hetkel veel tegemata).

Nagu näha, siis alguses ei olnud meil köögis mitte ühtegi seinakappi. Pilt on sellise nurga alt tehtud, et näha pole ka see, et alumistel kappidel polnud uksi ees. :-D Külmkapp sai tookord ostetud teise ringi poest ning nagu uuelt pildilt võib näha, siis tema teekond meie juures on praeguseks lõppenud (aitäh, et meid nii truult teenisid!). Mingi hetk tahtsime kööki natuke värvi juurde tuua ja palusin oma heal sõbrannal meile seinapildi teha. Viimasel pildil on näha, et pikendasime pilti külmkapi taguseni. Minu meelest mõjub nüüd see sein natuke paremini. Praeguseks oleme saanud kappidele ka uksed ning seintele ka vähemalt midagi. :-D Nõud saab vähemalt silma alt ära ja kõik ei pea riiulitega võrreldes kogu aeg ideaalses korras olema! Thank God!

Kogu selle kööginurga möllu kõrval "kinkis" kodu meile veel lisamöllu: nimelt otsustas meiega hüvasti jätta meid senimaani hästi teeninud pesumasin. Great! Ega's midagi: poodi uue järele, sest siin linnast-40km-kaugusel-maal ei saa ilma pesumasinata! Hannaloore on pärast igat õuest tulekut ikka mõnus maalaps: st must ja ma tõesti ei jaksa kogu pere pesu käsitsi pesema hakata! Mugav olen - ütlen ausalt!

Uue masina tellisime netist ja saime väga kiiresti kätte. Lisaks säästsime Euronicsiga võrreldes selle mudeli pealt lausa 60 eurot! Great succsess!

Kuna Mario sebis pidevalt ringi ja üritas miljoni asjaga samaaegselt tegeleda, tundsin mina, et pean ka midagi kasulikku tegema: niisiis haarasin ma värvi ja pintsli ja asusin meie rõdu siseseina värvima. Lisaks ostsime kunstmuru, mille panime koledale betoonpõrandale, et saaks rõdule mugavalt ka palja jalaga astuda. Praegu jäi muru küll ainult rõduukse juurde, sest me polnud ostetavas variandis poes väga kindlad (müüdi kinnist pakki), kuid ilmselt uuel kuul ostame muru veidike juurde, nii et saame kogu põranda kaetud. Vaatame, võibolla võtame sama projekti järgmisel suvel ette ka teise rõduga.

Vana betoon oli muidugi elu näinud ja kippus kohati alla murenema, aga avastasime, et kõige parem nipp selleks on värvi veidi paksemalt peale panna. Niisiis värvisin praegu seina kaks korda, ilmselt järgmisel suvel tuleks ühe korra kindlasti veel üle värvida, et tulemus oleks ühtlasem ja siledam.

Kokkuvõttes jäime oma nikerdustega väga rahule ja ilmselt Mario peab tõdema, et ta vajaks puhkusest puhkust! Selline kiire ülevaade siis selleks korraks. Ilmselt tuleb järgmine postitus meie Saaremaa tripi kohta, mille augusti keskel ette võtame. Loodetavasti saab Mario vähemalt seda minipuhkust remondivabalt nautida! (hoian pöidlaid)