Pikk puhkus

Oi, kui paljudest erinevatest teemadest tahaks kirjutada. Esiteks algas mul eilsega pikk puhkus. Küll mitte ametlikult veel dekreet, aga võime seda üldiselt ju nimetada juba lapsehoolduspuhkuseks. :) Sain töökaaslastelt nii toreda kingituse: kihvtBOXi, mille sisu on spetsiaalselt mõeldud kolmanda trimestri rasedale. :) Ehk siis palju poputamist iseendale pluss paar asja ka tulevasele beebile (kuna üks neist asjadest (ehk kaisujänku heegeldamine) nõuab ka enda käte külge panemist, siis lõpptulemust veel näidata ei saa, aga tulevikus kindlasti).

 

Minu kolmas diplom ülemuselt - aitäh, Kriste! Gonna keep them all safe!

 

Volke tuli ka uurima, mis lõhnaga need roosid on.

kihvtBOXiga

Natuke sisu ka: Bredeni beebimüts, huulepalsam, jalavannisool, kehakoorija, šampoon, näomask, Looduspere sooduskupong, kaisujänku heegeldamiskomplekt

 

Mõnes mõttes oli natuke kurb ka köögilaua taga kooki süüa ja kohvi juua, sest olen ju pikalt nende kolleegidega koos töötanud - tegelikult on see üldse minu esimene töökoht, kus ma olen nii pikalt olnud - ja natuke harjumatu on jälle paariks aastaks eemale jääda, kuid eks elus tulebki muutusi ette ja nendega peab kaasa minema. Pealegi ootab meid ees suur muutus isiklikus elus - meie teise lapse sünd! Ja no sellepärast oleme ju väga elevil! Lähiajal peame ära tegema ka kõik suuremad ostud (turvahäll, vanker, voodi) ja vaikselt ettevalmistusi tegema hakkama. Töö ja pere kõrvalt on seekord need "sättimised" kuidagi tagaplaanile jäänud, aga võibolla ongi parem ühe soojaga selle teemaga tegeleda.

 

Eile õhtul läksime Hannaloorega veel Juuru kultuurimajja, sest seal toimus Raplamaa Laulukarusselli eelvoor. Hannaloore on tema lauluõpetaja sõnul nii julge ja tubli, et tema arvates oli igati hea mõte ta sinna eelvooru ka üles seada. Nädalake enne oli meil kõik korras ja preili teatas ise valjuhäälselt, et tema tahab laulda. Kuulsin teda lasteaias isegi korra mikrofoni laulmas. Aga eile, kui rahvamaja poole sõitma hakkasime, ütles ta, et tema tahab teisi kuulata ja ise laulda ei taha. Mõtlesin, et no olgu, eks vaatame, mis kohapeal saab. Kui kohale jõudsime ja tema kord harjutada oli, siis vaatas ta mikofoni ja saalis viibijatega vaid tõtt ja ütles, et tema ei taha esineda. Jätsime siis asja katki ja vaatasime teiste laste esinemist. Kõik osalejad said lõpus diplomid ja šokolaadid, aga HL mitte. Kui ta aru sai, et temale ei olegi diplomit, puhkes ta südamest nutma ja oli väga kurb. Seletasin talle, mis põhjusel ta diplomit ei saanud ja ütlesin, et ta võib järgmisel aastal uuesti proovida. Õnneks tuli üks HL lasteaiakaaslane ja andis talle šokolaadi - see oli nii armas žest sel hetkel, et oleksin ise nutta tahtnud. :D Aga igatahes - seekord jäi meil esinemata. Eks järgmine aasta vaatame veel. Õpetaja sõnutsi võib vahepeal harjutada lasteaiapidudel, siis saab võibolla esinemisjulgust juurde.

 

Täna hommikul ärkas HL suhteliselt vara ja muudkui kriiskas meid Marioga ülesse. "Emme-issi, kas te juba ärkate! Mul on vaja mune värvida!" No mis meil siis üle jäi, eksole, ajasime kargud alla, ja hakkasime mune keetma. Munavärvid ostsin Prismast nagu ka eelmisel aastal. Hannaloorele meeldib igasugune plätserdamine ja nokitsemine, nii et nägu oli rõõmus ja roosa.

Hiljem käisid nad Marioga metsas kasemahla toomas ning HL tõi mulle pajuoksi ning lillekimbu. Nii armas temast! Ta on mulle selle kevade jooksul ikka päris mitmel korral lilli vaasi toonud.

 

Pajuokste taustal töölt saadud roosid.

HL kingitud kimbuke ja värvitud muna.
Ta muide paigutas kõik värvitud munad korteri erinevatesse ruumidesse - et ilusam oleks!

Aga homme põrutan ma emaga maamajja, et vaadata, kuidas kevadvesi seal käitunud on ja käime ka vanaema haualt läbi. Ma väga loodan, et ilmad hakkavad ka soojemaks minema, sest see pidev oktotsember ei meeldi mulle kohe üldse!

Järgmise korrani! Olge terved!