Pisike Henk tudub nii armsalt mu kõhul kotis, nii et kasutan võimalust ja trükin ruttu internetiavarustesse teema, mida olen endamisi peas mõlgutanud.
Nimelt esimese ja teise lapse erinevused/sarnasused.
Hannaloore beebiaeg oli praeguse ajaga võrreldes (ja tagantjärele mõeldes) keerulisem. Ilmselt mängis rolli ka see, et me olime Marioga ju alles esimest korda vanemateks saanud ja iga väikseimgi beebipiiks või n-ö kõrvalekalle raamatutarkusest ajas (vähemalt mind) ärevaks ja närvi. Et no mida nüüd teha ja miks ta nutab... Aga nüüd, kui möödunud on 4,5 aastat, oleme ilmselt Marioga niivõrd karastunud, et võtame asju üsna rahulikult. Vähemalt mulle tundub nii. :D
No näiteks sellised erinevused tulevad kohe meelde:
Nimelt esimese ja teise lapse erinevused/sarnasused.
Hannaloore beebiaeg oli praeguse ajaga võrreldes (ja tagantjärele mõeldes) keerulisem. Ilmselt mängis rolli ka see, et me olime Marioga ju alles esimest korda vanemateks saanud ja iga väikseimgi beebipiiks või n-ö kõrvalekalle raamatutarkusest ajas (vähemalt mind) ärevaks ja närvi. Et no mida nüüd teha ja miks ta nutab... Aga nüüd, kui möödunud on 4,5 aastat, oleme ilmselt Marioga niivõrd karastunud, et võtame asju üsna rahulikult. Vähemalt mulle tundub nii. :D
No näiteks sellised erinevused tulevad kohe meelde:
Hannalooret kussutasime sünnist saati ööunne... ja tema ööuni algas heal juhul kell 2, 3 või rekordaegadel kell 4 hommikul! Me kussutasime teda süles, kõndisime mööda tube, hüpitasime hüppepallil, õõtsutasime ennast igas võimalikus asendis... ja nii kui natukene seisatasime, et korrakski pepu diivanile panna, oli üks suur surmakisa lahti! Kohutav mõelda, milline unevõlg sellest ajast meid mõlemat kimbutanud on. Vahelepõikena olgu öeldud, et Mario käis isegi perearsti juures eelmisel kuul, sest teda pani see pidev väsinud-olek juba muretsema. Sai diagnoosiks tugeva D- ja B-vitamiini puuduse ning üleüldise kurnatuse. Nii et jah, ei saa öelda, et see magamatus poleks tervisele mingeid jälgi jätnud.
Henk jääb (vähemalt praegu) magama õhtuti u 21-21.30 vahemikus ja magab paari öise piimapausiga hommikuni (kuskil 7.30 on hiljemalt üleval). Meile see graafik sobib.
Teiseks pidin ma Hannalooret öösiti ikka päris tihti imetama. Ma ei mõtle siin all loomulikke kasvuspurte, mille jooksul beebi piima juurde tellib, vaid seda, et Hannaloore oligi mõni öö mul kogu aeg rinnal. Ja see oli nii meeletult kurnav! Tagantjärele mõeldes võin ju tõmmata siin paralleele ja öelda, et ehk ta ei saanud minu piimast piisavalt toitaineid (sest meil oli ju pikalt probleeme liiga madala hemoglobiini ja üleüldise rauanäiduga), kuid kõik analüüsid, mis mulle tehti, olid korras. Nii et mine tea - ehk meie imetamisduo ei olnud nii sünkroonis kui oleks pidanud olema.
Hetkel sööb Henk öösiti umbes kaks korda.
Kolmandaks: HL-le meeldis küll vesi ja vannitamine, kuid ta röökis pärast vannitamist nii meeletult, et mul kadus vahepeal igasugune isu selle protseduuri vastu. Röökis, sest kõht läks ju jälle tühjaks ja mis mõttes sa ei anna mulle KOHE piima, kui ma ühe vääksu teen.
Teiseks pidin ma Hannalooret öösiti ikka päris tihti imetama. Ma ei mõtle siin all loomulikke kasvuspurte, mille jooksul beebi piima juurde tellib, vaid seda, et Hannaloore oligi mõni öö mul kogu aeg rinnal. Ja see oli nii meeletult kurnav! Tagantjärele mõeldes võin ju tõmmata siin paralleele ja öelda, et ehk ta ei saanud minu piimast piisavalt toitaineid (sest meil oli ju pikalt probleeme liiga madala hemoglobiini ja üleüldise rauanäiduga), kuid kõik analüüsid, mis mulle tehti, olid korras. Nii et mine tea - ehk meie imetamisduo ei olnud nii sünkroonis kui oleks pidanud olema.
Hetkel sööb Henk öösiti umbes kaks korda.
Kolmandaks: HL-le meeldis küll vesi ja vannitamine, kuid ta röökis pärast vannitamist nii meeletult, et mul kadus vahepeal igasugune isu selle protseduuri vastu. Röökis, sest kõht läks ju jälle tühjaks ja mis mõttes sa ei anna mulle KOHE piima, kui ma ühe vääksu teen.
Henk võib ka teinekord protestida, kui tal külm on, aga nüüd suuremaks kasvades on ta pärast vannitamist ja riietumisel väga chill.
Neljandaks vihkas ta kõhukotti. Tegelikult saime seda üsna vähe katsetada ja ta oli umbes 3-kuune, kui alustasime, nii et asi võis olla ka selles, et ma liiga vähe teda harjutasin, aga praegu võib öelda, et Henk ei protesteeri nii palju kõhukoti vastu kui seda tema suurem õde tema eas varem tegi. Olen selle üle ütlemata tänulik, sest nii palju koduseid tegemisi on saanud selle abil tehtud, samuti olen Henki kandnud ka väljas väga palju selles kotis.
Viiendaks ei armastanud Hannaloore oma voodis magamist. Alles siis, kui ta oli u 2,5-aastane, hakkas ta terveid öid oma voodis magama. Muidu magas ta pidevalt meie vahel. Meritähe asendis. :D Mul ei olnud alguses ju selle vastu loomulikult midagi, kui ta beebina meie voodis magas, sest see oli meile mõlemale mugav (eriti, kui ta terve öö rinna otsas tahtis olla), aga mida aeg edasi, seda rohkem see meid häiris, sest me ei saanud ise normaalselt välja puhata.
Neljandaks vihkas ta kõhukotti. Tegelikult saime seda üsna vähe katsetada ja ta oli umbes 3-kuune, kui alustasime, nii et asi võis olla ka selles, et ma liiga vähe teda harjutasin, aga praegu võib öelda, et Henk ei protesteeri nii palju kõhukoti vastu kui seda tema suurem õde tema eas varem tegi. Olen selle üle ütlemata tänulik, sest nii palju koduseid tegemisi on saanud selle abil tehtud, samuti olen Henki kandnud ka väljas väga palju selles kotis.
Viiendaks ei armastanud Hannaloore oma voodis magamist. Alles siis, kui ta oli u 2,5-aastane, hakkas ta terveid öid oma voodis magama. Muidu magas ta pidevalt meie vahel. Meritähe asendis. :D Mul ei olnud alguses ju selle vastu loomulikult midagi, kui ta beebina meie voodis magas, sest see oli meile mõlemale mugav (eriti, kui ta terve öö rinna otsas tahtis olla), aga mida aeg edasi, seda rohkem see meid häiris, sest me ei saanud ise normaalselt välja puhata.
Henk magab suurema osa öödest ikkagi oma voodis. Püüan ta sinna tõsta alati pärast söötmist. Meil on endal mugavam, kui me ei pea muretsema, et võime talle peale keerata ning saame vabalt laiutada.
Kuuendaks ei tunnistanud preili lutti. Tegelikult olin ma sellega alguses rahul, sest no mida ma sunnin teda seda imema, kui ta ei soovi, aga praegu mõtlen, et lutt oleks meie elu natuke lihtsustanud küll. Just seda magamajäämise osa, mis on HL puhul meil kogu aeg murekoht olnud. Aga kes seda teab. Praegu võin vaid öelda, et ilmselt suuresti tänu lutile jääb Henk üsna valutult magama. Teinekord ka päris ise. Iseasi, kuidas me teda lutist võõrutame. Kahtlesin küll algul, et kas nii pisikesele annan lutti, aga tema gaasivalud olid päris õudsed ja lutt aitas nendest üle olla, nii et ma ei stressa enam selle pärast.
Kuuendaks ei tunnistanud preili lutti. Tegelikult olin ma sellega alguses rahul, sest no mida ma sunnin teda seda imema, kui ta ei soovi, aga praegu mõtlen, et lutt oleks meie elu natuke lihtsustanud küll. Just seda magamajäämise osa, mis on HL puhul meil kogu aeg murekoht olnud. Aga kes seda teab. Praegu võin vaid öelda, et ilmselt suuresti tänu lutile jääb Henk üsna valutult magama. Teinekord ka päris ise. Iseasi, kuidas me teda lutist võõrutame. Kahtlesin küll algul, et kas nii pisikesele annan lutti, aga tema gaasivalud olid päris õudsed ja lutt aitas nendest üle olla, nii et ma ei stressa enam selle pärast.
Ühe väga hea sarnasusena võin aga välja tuua selle, et mõlemad lapsed (Henk on küll veel pisike, aga siiski...) kannatavad päris hästi autosõite. Ja jumal tänatud, sest me sõidame ikka väga palju autoga. Nii argipäevadel kui ka nt lihtsalt suvistel autotrippidel. Hannaloorega oleme käinud autoga ära nii Saksamaal kui ka eelmisel aastal Poolas. Pidasime vastu!
Henki puhul on vaid see miinus, et kui tuduaeg hakkab liginema ja lutt suust välja kukub, siis tuleb autoga üks peatus teha, et talle lutt suhu aidata (kui üksi olen), aga kui oleme kogu perega, siis istun ma niikuinii laste vahel tagaistmel, ja probleeme pole.
Vaat sellised mõtted. Kõige rohkem huvitab mind aga see, kuivõrd erinevad või sarnased õde-vend lisatoidu suhtes tulevad. HL ju ei söönud kuni 1 a 1 k-ni mitte midagi peale rinnapiima. Mulle aga tundub, et Henk on lisatoidu suhtes natuke huvitunum. Eks näis. :)
Vaat sellised mõtted. Kõige rohkem huvitab mind aga see, kuivõrd erinevad või sarnased õde-vend lisatoidu suhtes tulevad. HL ju ei söönud kuni 1 a 1 k-ni mitte midagi peale rinnapiima. Mulle aga tundub, et Henk on lisatoidu suhtes natuke huvitunum. Eks näis. :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar