Tavaliselt õnnestub mul pisikese müksamisega Mariole meelde tuletada, et ta ei norskaks. Saab aru ja pöörab teise külje ning jääb vait. Oojee, vaikus! Nüüd saab siis lõpuks äkki silma looja lasta! Aga ei... järsku kostub veel norskamist. Mis värk on? Ma ju alles togisin teda. Nojah, nüüd on siis lapse kord. Ja tõesti, Hannaloore aeg-ajalt norskab. Tavaliselt siis, kui on päris sügavalt unne jäänud. Aga kuna last ju ometigi togima ei hakka, siis pean jälle omi mõtteid mõlgutama ja lambaid lugema hakkama. :-D Eriti "lahe" on siis, kui HL ja Mario koos norskavad. Sünkroonis...
Üleüldse on Hannaloore kõrval raske magada, sest ta lihtsalt laiutab nii palju, et õudne! Kui ta on voodi risti ja põiki läbi püherdanud, siis lõpuks jääb ta magama täpselt minu külje all nii, et ma olen lihtsalt sunnitud evakueeruma. Kuna me võtsime tema võrekal ühe külje maha ning sättisime oma madratsi kõrvale, siis ütlen ausalt, et magasin ühe öö pooleldi HL võrekas. No ei olnud lihtsalt oma voodis ruumi ei ühel ega teisel pool. :-D Aga päris hästi magasin välja (sain ühtekokku kuskil 4-5 tundi magada vast), sest me lihtsalt ei seganud üksteist.
Kuidas teie peres lood on? Kas magate koos lapsega ühes voodis? Kuidas välja magate?
Tavaliselt seisan mina niimoodi nõutult voodi kõrval nagu parempoolsel pildil näidatud. :-D
Magame kõik ilusasti puntras. Eriti naudin kui Lily on end Briani külje alla pressinud, mul ruumi kui palju :D
VastaKustutaVõtsime ka võrekal ühe külje maha ja proovin teda nüüd siis sinna tõsta kui magama jääb aga ega selle tõstmisega on nii, et ärkab ju üles kohe ja siis tahab kasvõi korraks tissi "näha", et uuesti uinuda. Aga võrekal ja voodil on tasandid natuke erinevad seega poleks see kuidagi võimalik. Samas ei raatsi unekooli ka teha ja ega näe selleks hetkel vajadust ka, et teda päris üksi magama jätta.
Mõtisklesin üks päev ja mõtlesin siis, et miks see inimeseloom on nii kuri. Jõudsin selgusele, äkki selle pärast, et vastsündinud beebid pannakse kohe teise tuppa magama, kaissu osasid ei võetagi, lastakse vanktis karjuda kuni hing väljas. Nad lihtsalt on. Ja suurem osa ühiskonnast vaatab lausa taunivalt selle peale kui oma lapsed endale kaissu võtame ning lausa tissi otsas magama jätame. Aga loomad? Loomad on oma lastega kaisus senikaua kuni lapsed iseseisvad on - isegi linnud teevad nii. Mõnel üksikul juhul hülgavad loomad oma pojad. Aga inimene paneb oma beebi sihilikult teise tuppa ja süüa annab rangelt iga kolme tunni tagant.. Pole siis ime, et loomad palju empaatilisemad on kui paljud meist.
Jah, meil sama teema, et ega preili ei suvatse ju oma voodis magada. Nii, kui sinna tõstan, siis on silmad lahti. Või siis, kui saangi ta sinna magama, siis väga lühikeseks ajaks. Unekooli ma selle jaoks ka ei poolda. Las siis niheleb meie vahel edasi. :-D
KustutaSinu mõtliksuses välja toodud mõtted on ilmselt õiged. Loomariigis on jah see kaisus magamine ja imetamine palju pikaajalisem.
mõtiskluses*
Kustuta