Nüüd on SEE siis ametlikult alanud!

Jah, pean kurvastusega nentima, et kolmapäeval leidis juuksur mu esimese halli karva! Vananemine on ametlikult alanud! Oh issand-issand, kuidas see võimalik saab olla?! :-D

Kui nüüd ennast teis(t)e inimes(t)e õnnetus(t)ega lohutada nagu eestlastele kombeks ning see teine eestlane on juhuslikult su ema, siis pole mu seis nii hull midagi, sest väidetavalt läksid tal juuksed halliks 20ndate eluaastate alguses. Kui nüüd jämedalt võtta nagu Mario armastab öelda, siis olen ma ka ju alles 20ndate alguses. :-D

Mis viib mu nüüd järgmise teemani: köögikapi kokku panemine. Kohe saate aru, kuidas mu esimene hall karv ja see seotud on. :-)

Me oleme oma kööki siin jupi kaupa pea aasta aega kokku pannud, aga siiamaani on veel osad asjad poolikud ja tegemata (peamiselt ikka raha tõttu). Ühel õhtul mõtlesime siis, et noh paneme järjekordse kapi seina. Kell oli kuskil 22-23 vahel vist, kui proovima hakkasime. Mario ostis selle kapi minu öeldud mõõtude järgi. Ütlesin, et seina ja teise kapi vahel on täpselt 80-sentimeetrine vahe, et mine palun osta üks sellise laiusega seinakapp veel. Okei, rõhutasin veel mitu korda, et kui nüüd ma midagi valesti mõõtsin, siis oled ise süüdi, et üle ei mõõtnud. :-D Tüüpiline naine, eksole - teised on ikka süüdi!

No olime tol õhtul ilmselgelt mõlemad totu-lotud ja üleväsinud, sest kui kappi sinna vahesse proovima hakkasime, kuhu see mõeldud oli, siis vahtisime nagu lollakad üksteisele otsa ja pidime tõdema, et SEE EI MAHU sinna! Ok, võtsime mõõdulindi: kapp on 80 cm, seinal olev vahe on 80 cm, aga kapp ei mahu. :-D Mis mõttes?

Otsustasime sel õhtul selle asja katki jätta ning järgmisel päeval uuesti proovida. Ja üllatus-üllatus - kapp oli ilmselt öösel dieedil olnud, sest seina ta mahtus! Jipikajeee! Vähemalt see läks hästi. Mario hakkas siis suure hurraaga kapiuksi ka pakenditest välja kraapima. Ise läksin ma samal ajal Hannaloorega midagi asjatama. Natukese aja pärast kuulen, kuidas Mario mind kööki vaatama kutsub. Kapiuks oli vales mõõdus! Ehk et liiga lai kapiuks oli meile poest antud. (Siinkohal küsimus suurele ringile: mis teema meie perel nende ustega siis õigupoolest on? :-D)

Nojah, ei jäänud muud üle, kui jälle see lugu pooleli jätta.

Praeguseks on kapp ilusti seinas ja õiged uksed ka ees. Aga ütleme siis nii, et ega kahest vanurist paremat loota saagi, kellest üks ei ole veel toibunud šokist, et tal esimene hall karv peas on! :-D

Üritage nüüd seda postitust uuesti lugeda. TÕSISELT! :-)

Vaat sellised asjad juhtuvad tädi juures (tegelikult ikka kodus ka).

Kardinate taha peitu pugemine on teemaks praegu.

Mis pättust siin annaks korraldada?



Kõige parem ajaviide autosõidu ajal! Järele proovitud ja töötab 100% ilma nututa!