Tädi Krissu tuli üle pika aja külla

Maikuu alguses tegi Kristin meile kõigile üllatuse ja tuli praeguste plaanide kohaselt kogu Eesti suveks (khm-khm... meil vist on aasta läbi +5 kraadi ja talvejoped) kodumaale. Juhhuuu! Mis sa seal Austraalia sügis-talves ikka passid, eks?! :D

Kristin on esimese raksuga nii palju sõbrannasid läbi kolistanud, kui vähegi võimalik on olnud. Eile jõudis ta ka meie juurde. Hannaloore magas sel ajal lõunaund, kui tädi tuli, aga läksime teda siis koos äratama (sest uni oli veninud ligi 4 tunni pikkuseks!) ja kui ma ütlesin, et vaata, kes meil külas on... kas äkki tädi Krissu, siis Hannaloore suunurgad tõusid üles ja silmad tulid naksti! lahti. Alguses preili häbenes natuke ja ei julgenud väga midagi peale peanoogutuste ja -raputuste teha, aga kõige armsam oli see, kuidas ta Kristinit kallistama kukkus ja pidevalt teda piilus (endal suur naeratus näol).

Niimoodi tudus, kui Krissu tuli.
HL-l on komme voodis pidevalt ringi rullida.
Eriti, kui ta magab minu ja Mario voodis. Hea laiutada vist.
Kuigi eile rullis ta vahepeal end ka põrandale.
Õnneks no harm done, sest uni oli nii sügav, et haiget ei saanud
(nutma ei hakanud vähemalt).

Eks pool aastat reaalselt mitte nägemist võib lapse võõrastama panna. Kuigi tegelikult HL pole kunagi väga võõrastanud. Lihtsalt eks tema jaoks oli kummaline, et tädi, keda emme kogu aeg piltidelt ja videotest näitas, oli reaalselt nüüd käega katsuda.

Aga kvaliteetne tädi-ja-õetütre-aeg hakkab nüüd uksest ja aknast tulema - hoia alt, Krissu! :D Meil on vaja Marioga käia kohvikus ja kinos ja spaas ja... igas sajas muus kohas!

Aga no kes ei tahaks endale sellist tädi, eks? Lollitamise-meister :D

Off topic, aga mind kummitab viimasel ajal see lugu. Mõnusa feeling'uga!