Meenutusi eelmistest kuudest

Aeg tuhiseb nii kiirelt mööda, et paljud tegemised-käimised jäävad siin kajastamata. Üritan natukenegi seda viga parandada.

Suvi oli meil üsna tiheda graafikuga, sest püüdsime võimalikult palju käimisi ja töid puhkusesse mahutada. Eks pärast puhkust oli taas puhkust vaja, aga sellised need eestlaste suved vist ongi - kõike korraga ja palju!

Mario nokitses palju meil kodus, oma vanemate ning ämma juures (aitas minu emal terrassi valmis saada!) ning oli lihtsalt kogu aeg rakkes - mul oli temast vahepeal täitsa kahju. Aga samas ta ongi seda tüüpi inimene, et ta ei oska lihtsalt olla. Kui, siis ainult rannas, kus ta ka põhimõtteliselt kohe päikese käes magama jääb. :-D

Hannaloore on meil ikka hästi uudishimulik, õpihimuline ja seltsiv tüdruk. Talle meeldib palju maailmaasjade üle arutleda ja me ikka aeg-ajalt mõtleme, et kuidas meil nii nutikas tütar on. Mitte emasse igatahes (nali!). :-D

 

Meie igapäeva mahub ka palju krutskeid, tihti ka tujutsemist ja nutmist, leppimist ja palju kallistusi ning mängu.

Näiteks üks päev ilmus Hannaloore mu ette sellisena nagu on näha alloleval pildil. Ühest küljest oled pahane, et no miks jälle ennast täis sodisid, aga teisalt - miks ka mitte? Pesus tuli õnneks hästi maha, sest olid (vist) pestavad vildikad.

 

 

 

Paaril korral on HL käinud ka mu töö juures. Talle seal meeldib ja ta küsib tihtipeale emme töö juurde. Eks tal on seal põnev, sest seal kõik räägivad temaga ja saab kõrgelt aknast alla vaadata. Viimane kord sai ta ka mu kolleegi koeraga tuttavaks. Mõlemal oli tegevust terveks päevaks ja magama ei tahtnud neist kumbki jääda.

 

 

 



Septembris õnnestus meil käia Isabelli sünnipäeval, mis peeti Pirita Seikluspargis. Hannaloore jaoks oli see üks väga põnev koht! Me polnud temaga sarnases kohas varem käinud ja kui alguses oligi natuke hirm, et miks need paganama traksid mulle jalga tõmmatakse, siis pärast esimesele atraktsioonile saamist, oli nägu ainult naeru täis. HL-le igatahes meeldis ja kindlasti lähme mõnda seiklusparki veel.

 

 

Üldiselt on Hannaloore juba sellises eas, kus ta tahab kõike ise katsetada ja teha. Nii näiteks proovib ta meile alati appi tulla, kui peseme autosid ning viimane suur hitt on neil koos issiga õunakoogi küpsetamine.

 

Eelmisel nädalal sai talle toodud numbrite ja tähtede töövihik, mida ta nüüd suure õhinaga täita tahab. Viimane kord ütles ta tähtsalt: "Emme, ära sega, ma õpin!" Nagu ise väga täpselt teades, mida ÕPPIMINE tähendab. :-) Aga meil on hea meel, et ta on nii huvitatud ja ta reaalselt väga soovib kõike proovida. Kuniks indu, eks? :-)

Postituse lõppu veel mõned pildid. Esimesel on tema "lemmiklause" - arvake ära, mis sinna kirjutatud on. :)
Teisel on ühendatud HL kaks lemmiktegevust: kiikumine ja koos oma parima sõbrannaga aja veetmine. Milline luksus!
Kolmandal pildil on väike puhuks õues suure ringirahmeldamise vahepeal. :) Viimasel pildil on HL palvel tema jalad, sest ta ei suutnud uskuda, kui ütlesin talle, et ta jalg on jälle kasvanud! Tuli ikka ise üle vaadata ja veenduda, et emme räägib tõtt.

Hetkel aga ravime Hannaloore tugevat köha ja loodame, et teie olete kõik terved! :)

Kirjutamiseni!