Kuna nüüdseks on kõik tähtsamad inimesed meie ringkonnast juba uudisega kursis, siis poetan ka siia killukesi sellest. :) Lühikeselt ja konkreetselt öeldes, on meie kauaoodatud teine beebi tulekul! Oleme teda nii-niiiii kaua oodanud ja nüüd on ainult rõõm, et ta on otsustanud meiega ühineda.
Ma hakkasin seda blogi pidama sellel ajal, kui olin Hannaloorega kodune ja ta oli nii umbes-täpselt vanem kui pool aastat, aga noorem kui aasta. Seega mul ei ole siia blogipessa talletatud mitte ühtegi tema ootusaja postitust ega ka sünnilugu. Oma mõtted ja erinevad märkmed kirjutasin üles vaid enda jaoks ühte faili, mille kujundasin ilusas roosas-sinises värvigammas, ja plaanin selle millalgi ka välja printida ning koos mõne selle blogi parima postitusega HL-st või HL-le ühte köita. Selline mälestusevaramu n-ö.
Ma ei ole päris kindel, kas minus on jaksu või tahtmist siia päris kõiki detaile kirja panna, aga midagi kindlasti. Hea on pärast lugeda ja meenutada. Eelkõige ise. Sest paljusid asju ei mäleta üsna pea (kummaline, eks?)
Mäletan HL ootusajast nelja põhilist asja: oksendamist (rapsipõlluhais, ajee!), kõrvetisi (al. 5. kuust kuni sünnituseni), raskusi enese duši alla vedamise ja sealt välja saamisega (oh, kuidas ma ei viitsi - tahaks parem magada, kõik šampoonid ja dušigeelid ajavad mind iiveldama), lõpus üliebamugavat ümberkeeramis-strateegiat voodis (see oli lihtsalt õudne, aga tänu sarvesaia-kujulisele (?) padjale sain hakkama). Mida jään ma meenutama seekordsest ootusest ja sünnitusest, näitab aeg. Igatahes olen ma üliõnnelik ja elevil! Kuigi on ka raskemaid aegu, tean ma, et neljakesi on veelgi toredam!
Ja kõik need nunnud beebiriided ja see kujutluspilt, kuidas Hannaloore koos oma pisikese õe või vennaga koos on. :) Oeh!
Ma hakkasin seda blogi pidama sellel ajal, kui olin Hannaloorega kodune ja ta oli nii umbes-täpselt vanem kui pool aastat, aga noorem kui aasta. Seega mul ei ole siia blogipessa talletatud mitte ühtegi tema ootusaja postitust ega ka sünnilugu. Oma mõtted ja erinevad märkmed kirjutasin üles vaid enda jaoks ühte faili, mille kujundasin ilusas roosas-sinises värvigammas, ja plaanin selle millalgi ka välja printida ning koos mõne selle blogi parima postitusega HL-st või HL-le ühte köita. Selline mälestusevaramu n-ö.
Ma ei ole päris kindel, kas minus on jaksu või tahtmist siia päris kõiki detaile kirja panna, aga midagi kindlasti. Hea on pärast lugeda ja meenutada. Eelkõige ise. Sest paljusid asju ei mäleta üsna pea (kummaline, eks?)
Mäletan HL ootusajast nelja põhilist asja: oksendamist (rapsipõlluhais, ajee!), kõrvetisi (al. 5. kuust kuni sünnituseni), raskusi enese duši alla vedamise ja sealt välja saamisega (oh, kuidas ma ei viitsi - tahaks parem magada, kõik šampoonid ja dušigeelid ajavad mind iiveldama), lõpus üliebamugavat ümberkeeramis-strateegiat voodis (see oli lihtsalt õudne, aga tänu sarvesaia-kujulisele (?) padjale sain hakkama). Mida jään ma meenutama seekordsest ootusest ja sünnitusest, näitab aeg. Igatahes olen ma üliõnnelik ja elevil! Kuigi on ka raskemaid aegu, tean ma, et neljakesi on veelgi toredam!
Ja kõik need nunnud beebiriided ja see kujutluspilt, kuidas Hannaloore koos oma pisikese õe või vennaga koos on. :) Oeh!
Lugedes (ja natuke ka mäletades) päris esimesi märkmeid HL ootusaja kohta, siis on praegu küll üks päris suur erinevus. HL-ga polnud mul 1. kuul mitte mingeid sümptomeid (peale ärajäänud päevade ja positiivse rasedustesti), aga sel korral tunnen lisaks neile kahele sümptomile kõhus ka aeg-ajalt valulikke torkeid või õigemini venitust... Emakas ilmselt valmistub vaikselt ning venib ja teeb kasvavale lootele ruumi. Ma ei tea, kas ma oskakski seda sümptomit tähele panna, kui ma ei oleks juba üsna varakult kahte triipu testile saanud. Ilmselt ikkagi oskaks, sest oleme ju nii suure õhinaga beebit nr 2 oodanud ning olen pidevalt oma keha jälginud mõttega, et "Aga äkki nüüd?". Kuid kes teab...
Praegu ma püüan võtta oma enesetundest maksimumi - mäletan, et esimese raseduse teisest kuust hakkasid pihta mu igaõhtused iiveldus- ja okserallid ning mind tabas totaalne jõuetus. Ma olin kogu aeg üliväsinud. Kui alates viiendast raseduskuust kadus mul iiveldus ja algasid igavesed kõrvetised (kuni sünnituseni!), siis ütleme nii, et ka neid ei igatse ma taga. Väga rõve igatahes on kogu aeg suus sapimaitset tunda. :-/
Olen põnevil ja samal ajal ka natuke hirmul: mis edasi? :)
Paar nädalat hiljem võin juba öelda, et iiveldusest ma pääsenud ei ole. Kui HL ajal oli mul süda pidevalt paha õhtuti, siis praegu on mul megajõuetus (ei saaks selle kohta nagu iiveldus öelda) peal hommikuti JA õhtuti... lõuna ajal isutab mind igasuguste mahlaste/vesiste/värskete asjade järele... Eile õhtul sõin nt sushit, ja pärast kahetsesin, sest oksemaik oli kogu aeg suus. :-/ Samas päris söömata nagu ka ei saa olla, sest siis on jõuetust topelt ja üleüldine olemine on kehv. Ma kipun aga vist liiga palju sööma. Pean ennast taltsutama! Aga ma ei saa, ma olen ju rase! :D
Oeh, keeruline! #rasedaelu
Tänaseks [28.11.16] on mul rasedust 12 nädalat ja võin öelda, et iiveldus on endiselt tihti külas ning lisaks on mul totaalselt ergas lõhnataju - mul võib täiesti lambisel hetkel hakata iiveldama "normaalse" lõhna peale (nt mingi toidulõhn, mis muidu on meeldinud vms) - nii et mul on kohati suhteliselt keeruline siin. :) Püüan end tagasi hoida ja ära kannatada.
Järgmise update'ini!
Olen põnevil ja samal ajal ka natuke hirmul: mis edasi? :)
Paar nädalat hiljem võin juba öelda, et iiveldusest ma pääsenud ei ole. Kui HL ajal oli mul süda pidevalt paha õhtuti, siis praegu on mul megajõuetus (ei saaks selle kohta nagu iiveldus öelda) peal hommikuti JA õhtuti... lõuna ajal isutab mind igasuguste mahlaste/vesiste/värskete asjade järele... Eile õhtul sõin nt sushit, ja pärast kahetsesin, sest oksemaik oli kogu aeg suus. :-/ Samas päris söömata nagu ka ei saa olla, sest siis on jõuetust topelt ja üleüldine olemine on kehv. Ma kipun aga vist liiga palju sööma. Pean ennast taltsutama! Aga ma ei saa, ma olen ju rase! :D
Oeh, keeruline! #rasedaelu
Tänaseks [28.11.16] on mul rasedust 12 nädalat ja võin öelda, et iiveldus on endiselt tihti külas ning lisaks on mul totaalselt ergas lõhnataju - mul võib täiesti lambisel hetkel hakata iiveldama "normaalse" lõhna peale (nt mingi toidulõhn, mis muidu on meeldinud vms) - nii et mul on kohati suhteliselt keeruline siin. :) Püüan end tagasi hoida ja ära kannatada.
Järgmise update'ini!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar